MUHU KATARIINA KIRIK

This content requires HTML5/CSS3, WebGL, or Adobe Flash Player Version 9 or higher.

Tüüpiline Saare-Lääne piiskopkonna sakraalehitis. Proportsioonidelt ja välisarhitektuurilt üks kaunimaid keskaegseid sakraalehitisi saartel.
Skolaaride kaitsepühakule Aleksandria Katariinale pühitsetud Muhu kiriku puust esikirik ehitati tõenäoliselt pärast 1233, mil Muhu saar langes Mõõgavendade Ordu valdusse. 1941 kirik põles; aastail 1957-1958 restaureeriti kimmlaudadega kaetud kõrge sadulkatus. Restaureeriti 20.sajandi lõpul (projekt 1993, arhitekt T. Parmakson).
Hoone koosneb ühelöövilisest pikihoonest ja kitsamast 4-nurksest koorist, mida erandlikult täiendab väike ristkülikuline lõpmik (sama Pühalepa kirikus). Peauks on lääneseinas ja külguks eeskojaga lõunaseinas. Käärkamber puudub. Puudub ka massiivne torn, mida asendas 1764 ehitatud väike 8-tahuline haritorn. Valmis kolmes etapis. Esmalt ehitati valdav osa pikihoone müüristikust, kus paksus lääneseinas paikneb müüritrepp ja külgseintes on tugevalt raamistatud kitsad lantsettaknad. Akende teravkaarsed sillused algavad külgedel väikese laiendusastmega (sama Ambla, Koeru ja Karja kirikus). Pikihoone täielikku väljaehitamist idas takistas nähtavasti esikirik. II ehitusetapil esikirik lammutati. Uued meistrid, kes korrapäraselt kasutasid meistrimärke ja töötasid ka Karja kiriku ehitusel, püstitasid lõpmikuga koori, viisid lõpuni pikihoone ehituse ja ühendasid mõlemad ruumid võidukaarega. Valminud pikihoone kaunistati figuurimaalingutega.
(Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register, mälestis nr 21007)