HARJU-JAANI RISTIJA JOHANNESE KIRIK

This content requires HTML5/CSS3, WebGL, or Adobe Flash Player Version 9 or higher.

Ajastu ja stiili tüüpiline näide, maastikus domineeriv ehitis.
Praegune kirik ehitati aastatel 1860-1863. Algne, keskajal püstitatud kirikuhoone paiknes praegusest mõnisada meetrit läänepool ning lammutati uue kiriku valmides. Vana kivikiriku asukoht on maastikus tähistatud.
Hoone ehitusliku põhikompositsiooni moodustab ristkülikukujuline saaliosa, millele läänes liitub ristlöövitaoline eendehitis koos neljatahulise tornimassiiviga ning idas käärkamber. Torni katab telkkiiver. Kiriku väliskujundus on eklektiline, domineerivad neoromaani elemendid ja motiivistik. Ümarkaarseid aknaavasid markeerivad rustikaalse faktuuriga soklini ulatuvad petikulaadsed seinapinnad. Fassaadide horisontaalliigendust toetavad sirged piilarid. Seinte ülaosa ilmestavad ehisliistud ja dekoratiivkarniisid. Interjööri dominandiks on kõrgendatud keskosaga puulagi, mida täiendati 1872. aastal kuue paari neljatahuliste sammastega. Seega muudeti pikihoone kolmelööviliseks.
(Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register, mälestis nr 21529)