IISAKU KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu

Allikad:

1. Eesti arhitektuur 3. Harjumaa. Järvamaa. Raplamaa. Lääne-Virumaa. Ida-Virumaa. Üldtoimetaja Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1997
2. Simson, Sirje. Iisaku kirik. - Eesti Kirik, 15.08.2001
3. Simson, Sirje. Ristikandev Jeesus Iisaku kiriku kantslil. - Eesti kirik, 16.04.2003

Kiriku põhiplaan.. Foto: Eesti arhitektuur 3. Harjumaa. Järvamaa. Raplamaa. Lääne-Virumaa. Ida-Virumaa. Üldtoimetaja Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1997

KIRIKU EHITAMINE (allikas 1)

Varasemad teated kogudusest pärinevad 16.-17. sajandist.

1846.a. püstitati esimene kivikirik, mis hävis 1893.a. tulekahjus. Päästeti ainult altarimaal ning mõningad altaririistad. Suure kuumuse tagajärjel sulas 222 aastat vana kirikukell. (allikas 2)

Millal esimene Iisaku kirik on ehitatud, ei ole teada. Kirik, milles 1846. aastani jumalateenistust peeti, oli puuehitis. See asus praeguse Iisaku apteegi taga männikus, kus pidid olema ka kiviristid, milliseid on praegu Iisaku surnuaial. Mõnede teadete järgi olevatki need ristid vana kiriku asemelt surnuaiale viidud, kuna esineb ka sarnaseid arvamusi ja teateid, et Iisaku surnuaia ristid on algusest seal juba olnud, kus nad praegugi on. Vana puukiriku lukk, mis on kiriku lammutamisel vabanenud, on praegu Mäealu talu kapilukuks.

Vt Muinsuskaitse eritingimused kiriku katuse restaureerimiseks. Kiriku katusekatete restaureerimistööde projekt. Põhiprojekt. Zoroaster, Aivo Raud, Vladimir Orlov, Jekaterina Šabanova, 2017. Muinsuskaitseameti arhiiv, kooskõlastus nr 31088, P-17974, digitaalselt kättesaadav (7 faili)

Praegune kirik ehitati 1894. aastal vana kiriku põhikavatist järgides (viimane oli praegusest nähtavasti kooriosa võrra lühem). (allikas 1)
Uue neogooti stiilis kirikuhoone projekteeris ehitusinsener Friedrich Axel von Howen. (allikas 2)

Neogooti stiilis kirikuhoone välisilmet iseloomustavad:

- Massiivne telkkiivrita läänetorn (kell pärineb aastast 1893)
- Läänetorniga liituvad külgeeskojad
- Teravkaarsed aknad akendevaheliste tugipiilaritega
- Teravatipulise portaalina kujundatud sissepääsud
- Väike haritorn pikihoone katusel

Kellakorruse teravkaarne aknaava. Foto: D. Muratova, 09/2013

Läänetorni telkkiiver. Foto: D. Muratova, 09/2013

Pikihoone idaviilu krooniv haritornike. Foto: D. Muratova, 09/2013

Vaade kiriku välisfassaadile edelast. Foto: M. Viljus, 05/2013

Interjööris: (allikas 1)

- Puidust katuslagi
- Idas kitsas teravkaarne võidukaar
- Läänes kolmekülgne oreli- ja koguduseväär
- Neogooti stiilis kroon- ja seinalühtrid
- Kooriseinas vitraažiga juugendstiilis roosaken Kristuse monogrammiga (valminud hiljem kui kirik) (allikas 2)
- Orel (1985, H. Voigt & Sons)
- Neogooti altar tundmatu autori maaliga
- 19. saj. lõpust pärinev köstrikantsel
- Kantsel (külgedel kuut apostlit kujutavad maalid: 1957, M. Kukk-Rahamägi)