HARJU-JAANI RISTIJA JOHANNESE KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu

Harju-Jaani kirikut (esialgset kabelit) mainitakse esmakordselt 1322. aastal.

Harju-Jaani kiriku kellal oli aastaarv 1400 ja preestri hauakivil kiri: im jar MCCCC starb her Hinrich Moller, kirkher to Saientachen.

Keskaegne kirik sai sajandite vältel palju kannatada ja seda remonditi ja taastati mitmel korral. Algne kirik oli ühelööviline, ilma iseseisva kooriruumita kolme võlvikuga pühakoda, mille S-küljel oli eeskoda ja W-fassaadis 4-tahuline torn; N-küljel oli käärkamber.

Vt Muinsuskaitse eritingimused avatäidete restaureerimiseks ja ehitusprojekti koostamiseks. Muinsuskaitseamet, Reelika Niit, 2020. Muinsuskaitseameti arhiiv, registreerimise nr 21529, digitaalselt kättesaadav.

Kuni 17. aastasajani ei ole meil Harju-Jaani kirikust mingisuguseid teateid.

Kantsel, "mis väljastpoolt kujudega kaunistatud", olnud 1646 Perila mõisa omanike kingitud. Altar oli kividest ja seest õõnes, kus mõned vanad katoliku aegsed puust nikerdused ja mõisnike vapid asusid.

Vt E.E.L.K. Harju-Jaani kogudus. 10.07.1913-16.12.1939. Väikeseformaadiline raamat: Mineviku mälestused Harju-Jaani kihelkonnast. Arnold Küssner, Harju-Jaani koguduse õpetaja, 1913. EELK arhiiv.

1860. aastal asuti ehitama uut kirikut algsest kirikuhoonest mõnisada meetrit idapoole. Kiriku projekti koostas Preisist pärit ehitusmeister Friedrich Wilhelm Alisch. Ehitustööd vältasid peaaegu neli aastat ning nende lõppemist tähistas pühitsemisteenistus 13. oktoobril 1863. aastal.

Varasem pühakoda lammutati pärast uue kiriku valmimist 1864. aastal.

Algselt oli kirikul kiltkivikatus, mis raskuse tõttu üsna ruttu laastukatuse vastu välja vahetati.

1872. aastal lisati tarinduse tugevdamiseks 12 neljatahulist postsammast, mis muutsid ruumi kolmelööviliseks.

1876. aastal tehti ka torni katus uuesti ning kaotati ära neli väikest nurgatorni.

Hoone ehitusliku põhikompositsiooni moodustab ristkülikukujuline saaliosa, millele läänes liitub ristlöövitaoline fassaadiehitis koos neljatahulise tornimassiiviga ning idas käärkamber (põhiplaaniliselt apsiidi meenutav), altariruum. Torni katab telkkiiver. Kiriku väliskujundus on eklektiline, domineerivad neoromaani elemendid ja motiivistik. Ümarkaarseid aknaavasid markeerivad rustikaalse faktuuriga soklini ulatuvad petikulaadsed seinapinnad. Fassaadide horisontaalliigendust toetavad sirged piilarid. Seinte ülaosa ilmestavad ehisliistud ja dekoratiivkarniisid. Interjööri dominandiks on kõrgendatud keskosaga puulagi, mida täiendavad kuus paari neljatahulisi sambaid.

1863 oktoobris - lõpetati uue kiriku ehitus: kivihoone, puitlae ja puitkatusega.

Vt E.E.L.K. Harju-Jaani kogudus. 08.02.1961-17.12.1975. Viimaseaegsetest remontidest. 24.03.1969. EELK arhiiv.

1880 1. juulil hakati uut kirikut ehitama. Viimane teenistus vanas kirikus peeti 08.09.1883. Uus kirik õnnistati 13.10.1863

1896 kingivad mõisnikud keiser Nikolai II kroonimise mälestuseks uue 30-harulise kroonlühtri.

Orel on 18 registriga, ehitatud 1909.

Vt E.E.L.K. Harju-Jaani kogudus. 10.07.1913-16.12.1939. Inventari nimekiri. 02.11.1934. EELK arhiiv.