TÕSTAMAA MAARJA KIRIK

1. Volmer, O. Tõstamaa kihelkonna ajaloost 13.–20. sajandil. Tallinn, 2006.
2. Eesti arhitektuur 2. Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus 1996.
3. 2016 Muinsuskaitse eritingimused kirikutorni ja esifassaadi viimistlemiseks ja tornikiivri ehitamiseks. OÜ Vana Tallinn. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A–13038
 

17. saj

1674.a. ehitati antud asukohta puitkirik, mis hävines 1760.a. tulekahjus. (allikas 1)
 

18. saj 

1761-1767

Pärnu müürsepa Christian Erleri ja puusepp Andreas Bose juhtimisel ehitatud uus kivikirik valmis viie aastaga, enne sajandi lõppu lisati puidust altariruum. Koorivõlvile kirjutati ,,Soli Deo Gloria 1767” (,,Ainult Jumalale au 1767”). Pikihoone katusekandmikult on leitud sisselõigatud aastaarv 1761. Seega võib Tõstamaa kiriku ehitusaastaid täpsustada aastatega 1761 – 1767. Kirik pühitseti Neitsi Maarja Sündimise kirikuks. (allikas 1).

Allika 2 andmetel  on kiriku ehitusaastateks 1763-68. (allikas 2)

1771 selgus, et kirik oli ehitatud ebatasasele pinnasele ning hoonesse olid tekkinud nurgapraod. Ka torninurk oli varisenud. Katus oli kaetud katusetellistega, mis lisasid raskust. Pärast vajumise avastamist toetati seinu massiivsete tugpiilaritega. (allikas 1)

HILISEMAD MUUDATUSED

19.saj

- lisati käärkamber

- kingiti uus kantsel , millega seoses vana barokne kantsel lammutati..

- kingiti uus altarimaal ,,Püha Õhtusöömaaeg”.Vana altarimaal paigutati käärkambrisse

- Samast ajast on pärit ka sakstepink altariruumi lõunaküljel. (allikas 3)

1861 -  uus tornikell, valatud Riias. Kella ühel küljel on kiri: ,,Au Jummalale kõrges;  Eigenthum der Luterischen Gemeinde zu Testama ; teisel küljel: ,,I. C. Seebode in Uexkull 1861”.

1885 - pühitseti uus orel

1888  - hoone sai uue sindelkatuse ning lae
 

Ennesõjaaegsetelt fotodelt on näha, et kirik oli väljast krohvitud (pritskrohv) ja värvitud; torni nurkades ja avade ümber olid valged krohviraamistused. Barokne tornikiiver võis olla kaetud vaskplekiga; torni tipus oli varras kuuli ja kukega. Pikihoone katus, samuti tugipiilarid olid kaetud sindlitega. Kirikut ümbritses madal maakividest müür, tänavalt sissepääsuks oli kiriku pikitelje pikendusel kahe krohvitud postiga värava ava.

Kirikut iseloomustavad tunnused pärast 19.saj. muudatusi : (allikas 3)

• Ühekorruseline, krohvitud kiviehitis
• Piklik põhimaht, idaosas hulknurkse põhiplaaniga 3-tahuline kooriosa
• Kooriosa idaseina taha on hiljem ehitatud väike käärkamber
• Kiriku pikiseina koos käärkambirga toetab neli kontraforssi, kooriosa kolm kontraforssi
• Läänetorn on esifassaadiga tasapinnaline
• Pikihooet katab viilkatus
• Seinu ilmestavad kõrged ja laiad ümarkaarsed mitmeruudulised aknad
• Ühelöövilist siseruumi ilmestab laudisega kaetud madal võlvlagi