JÄRVA-MADISE PÜHA MATTEUSE KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu

Allikad

1. Eesti Arhitektuur 3. Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa. Üldtoimetaja: Villem Raam. Tallinn: Valgus, 1997.

Kiriku põhiplaan.. Foto: Eesti arhitektuur 3. Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1997.

EHITUSETAPP I

13. saj. lõpp

Algkiriku rajamine

Algkirik pärineb tõenäoliselt 13. saj lõpust. Kirik erineb teistest Kesk-Eesti kirikutest, kuid sarnaneb Saare- ja Läänemaal tuntud kirikutüübiga. Järva-Madise kirik on väikseim Järvamaal.

Algkavatisse kuulusid:

ühelööviline, kahe traveega pikihoone: sisepikkus 18,3 m, laius 9,45 m
pikihoonest kitsam nelinurkne koor
käärkamber põhjaküljel; käärkambris paikneb Kesk-Eesti ainuke piscina
raidportaalid lääneseinas, lõunaseina läänepoolses lõigus ning käärkambris
kitsad, otsast terava kolmikkaarega ning linnusesarnaselt kõrgel paiknevad aknaavad (kaasa arvatud käärkambriaken)
kitsas müüritrepp lääneseinas

Lääneseinas paiknev müüritrepp.. Foto: EKA muinsuskaitse ja restaureerimise osakond, 07/2011

Käärkambris asuv piscina on Kesk-Eesti kirikutest ainuke. . Foto: EKA muinsuskaitse ja restaureerimise osakond, 07/2011

EHITUSETAPP II

14. saj I pool
Kiriku võlvimine ning lõunaeeskoja rajamine

Tõenäolisel 14. saj alguskolmandikul võlviti pikihoone ja ehitati võlvitud lõunaeeskoda.

Järva-Madise kirikus on kõrged kuplitaolised ristvõlvid. Võlvid toetuvad astmelistele kilpkaartele ning viisnurkse ristlõikega vööndkaartele ja diagonaalroietele. Roiete kaldpinnad on rihvitud, kaared lõpevad lühikeste püramiidjate konsoolidega. Ristumiskohal on roided seotud ümmarguste, reljeefse dekooriga päiskividega. Kooris asuval päiskivil on esmakordselt kasutatud vapimotiivi.

Võlvimeistrite poolt on tehtud ka praegune suur lääneportaal ja lõunaeeskoda, kuhu paigaldati nähtavasti algne lääneportaal. Uut lääneportaali iseloomustavad palendi ja kaareastmete faasitud servad, sirge rihvitud taluminišš ja baasitsooni asendamine kaldpinnalise sokliastmega.

HILISEMAD MUUDATUSED

19. saj. keskpaik
Läänetorni ehitamine

1858. aastal ehitatakse kiriku lääneportaali ette kõrge kaaravaga neljatahuline torn.

1858. aastal ehitatud kõrge kaaravaga läänetorn.. Foto: EKA muinsuskaitse ja restaureerimise osakond, 07/2011

KIRIKU SISUSTUS

14. saj. algusest pärinev altariplaat
17. saj. esimesest poolest pärinev hauaplaat, millel on kujutatud Adam Johann von Schrapfer koos oma naise Anna Elisabeth von Taube’ga.
17. saj. keskpaigast pärinev kantsel - meistriteks L. Heissmann ja E. Thiele (figuurid)
17. saj. kolm barokset puitskulptuuri võidukaare kohal
1680. aastast pärinev Chr Ackermanni loodud barokne altarisein
1867. aastast pärinev uus altarimaal (A. Sprengel)

Hauaplaat (17. saj. I pool).. Foto: EKA muinsuskaitse ja restaureerimise osakond, 07/2011

17. sajandist pärinevad skulptuurid võidukaare kohal. . Foto: EKA muinsuskaitse ja restaureerimise osakond, 07/2011

17. saj. keskpaigast pärinev kantsel (L. Heissmann ja E. Thiele). Foto: EKA muinsuskaitse ja restaureerimise osakond, 07/2011