13. saj. II pool
Kiriku võlvimine, torni ning käärkambri ehitamine
Samuti 13. sajandi keskpaiku, vahetult pärast algkiriku valmimist, võlviti pikihoone kolmelööviliseks kodakirikuks, kus ruumimõju on avar ja kõrge (Vestfaali ning Gotlandi mõjud).
Kesklöövis, mis on külglöövidest ligi poole laiem, on võlvikud põhiplaanilt ruudukujulised ja kuplikujulised domikaalvõlvid (nagu kooriruumiski) on laotud kontsentriliselt. Servjooned on mördi abil vaid markeeritud. Kitsaste külglöövide võlvid moodustavad aga laiaks venitatud silindervõlvi, milles kivid paiknevad Eestis ainuesinevalt ristsuunas löövi pikiteljega.
Pikad ümarsambad toetuvad atika baasile, samba kapiteelid on tüübilt plokk-karikad, mida kaunistavad hilisromaani madalreljeefsed väänlamotiivid.
Arkaadi- ja vööndkaared on laiad ja ristlõikelt nelinurksed. Seintel toetuvad võlvikaared lühikestele konsoolidele ja jätavad seinapinna liigendamatult siledaks.
Samal ajal pikendati ka lääneseinas paiknev müüritrepp võlvipealseni.
|