|
|
|
KIHELKONNA MIHKLI KIRIK |
Orienteeruv ehitusajalugu |
|
|
Allikad:
- Eesti arhitektuur 2. Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1996
- Alttoa, Kaur. Saaremaa kirikud. Tallinn: Kunst, 1997
- Kihelkonna kirik. Siseviimistluse uuringute aruanne ja restaureerimisprojekt; 2003. Rändmeister OÜ. (Vana Tallinn OÜ arhiiv)
|
|
EHITUSETAPP I
13. saj. keskpaik Kivist kirikuhoone rajamine
- Koor rajati tõenäoliselt enne 1254. aasta maajagamist, mil kihelkonna maad ja kiriku pastoraadiõigused jaotati võrdselt piiskopi ja ordu vahel.
- Püstitati pikihoone seinad.
- Ehitati läänetorni alumine korrus.
Kiriku ehitus seiskus saarlaste 1260-61. aasta ülestõusu tõttu.
EHITUSETAPP II
1261.a. Kiriku võlvimine
Ehitus jätkus teise etapina 1261.a., mil ohustatud piiskop loovutas poolelioleva ehituse ordule, nõudes vastutasuks nähtavasti tornist kui sõjalise iseloomuga ehitusosast loobumist.
- Valminud tornivõlvik ühendati pikihoonega.
- Kiriku lõunaküljele rajati eeskoda.
- Järgnes kogu hoone võlvimine. Kirik koosnebki kahe võlvikuga ühelöövilisest pikihoonest ja kitsamast 4-nurksest koorist ning tornivõlvikust, mis suure kaarava abil on pikihoonega ühendatud. Tornvõlviku põhjaseinas on kõrgelt algav müüritrepp, kust ohu korral pääses võlvipealsesse pelgupaika.
|
|
HILISEMAD LISANDUSED
16.-17. sajand
- 1591 - Maalitud altarisein (vanim Eestis)
- 1604 - Kantsel
- 1638 - Rannavallile püstitati kellatorn, kuhu viidi ka algselt viiluluugis paiknenud kellad.
|
|
19. sajand
- 1805 - Orel (J.A. Stein)
- Käärkambri ehitamine
- 1897-1899.a. – Läänetorni ehitamine. Lääneseina ette ehitati neogooti kiivriga torn, mis oli sama lai kui pikihoone. Tornifassaadi paigutati algkiriku põhjaportaal, lääneseina ümaraken ehisraamistikuga ja lõunaeeskojale kuulunud neliksiiraken.
|
|
19. ja 20. saj. – dekoratiivsed maalingud vööndkaartel, võlvide eendtugedel, roietel, kilpkaartel, aknapalenditel, päiskivide ümber, pikihoone lääneseinal (varasemad siseviimistluskihid ei ole säilinud).
|
|
|
|
|