TÜRI PÜHA MARTINI KIRIK

This content requires HTML5/CSS3, WebGL, or Adobe Flash Player Version 9 or higher.

Piirkondlikus keskaegse arhitektuuri kontekstis iseloomulik kolmelööviline kodakirik. Vanim ja Järvamaal omapäraseim sakraalehitis. Ehitusmaterjalina on kasutatud peale pae ja maakivi ka tellist, mis tähistab üleminekut Põhja-Eesti paekivialalt Lõuna-Eesti tellisetsooni.
Rajatud tõenäoliselt 13. sajandi lõpukolmandikul. 1867. a. valmis neogooti stiilis läänetorn (arh. J. G. Mühlenhausen).
Algkavatisse kuulus tornita pikihoone ja väiksem nelinurkne koor, mille põhiplaan on ruudukujuline nagu kõikidel Järvamaa kirikutel. Oli algul tõenäoliselt võlvimata. Kitsad ühejaolised aknad on lamedalt teravkaarsed, ehisraamistikuta ja paiknevad linnusetaoliselt kõrgel. Fassaadis lääneportaali kohal ümara kolmikkaarega kujundatud püstaken; teravkaarne raidportaal on kaheastmeline; sammas astmete vahel on hävinud, kuid ümarmõigas silluskaare astmes säilinud. Oletuste kohaselt võlviti kirik 1300. a. paiku kolmelööviliseks kodakirikuks, siis ehitati arvatavasti ka müüritrepp koori edelanurka ja suurelt osalt tänini säilinud viilud. Seoses võlvimistöödega ehitatud lääneviilu kaunistas suur, valge põhjaga süvendrist; viilu tipus oli puust haritorn (säilinud üksnes jäljed). Samal ajal püstitatud kooriviilul on suur dekoratiivne ehisraamistik (domineerib siirumotiiv kahel teravkaarsel petikul). Mõlemad viilud osutavad suhetele tellisgootikaga. Ruumipildis domineerib nagu Järvamaa teisteski kolmelöövilistes kirikutes kõrgus ja avarus. Raiddekooris ilmnevad kaudsed kontaktid Vestfaali, Lõuna-Saksamaa ja Edela-Prantsusmaa eeskujudega.
(Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register, mälestis nr 15123)