SUURE-JAANI JOHANNESE KIRIK

This content requires HTML5/CSS3, WebGL, or Adobe Flash Player Version 9 or higher.

Kolmelööviline kodakirik, mis on rajatud Järvamaa kirikute eeskujul.
Suure-Jaani Johannese kirik on vanim kogu Kesk-Eestis, ehitatud enne 1300 a. Keskaegsed võlvid hävisid Liivi sõjas. Põles Põhjasõjas. Taastati 1767. Sellest ajast katab kirikuruumi puulagi ja samast aastast on ka vaskne tornikukk. Neogooti sisustus 19.sajandi lõpukolmandikust. Viimane suurem remont 1957-58.
Kirik püstitati kolmest küljest veega piiratud kõrgendikule kaitseehitisena. Ehitati maakivist ja paest, detailid tellisest. Algselt koosnes 3-löövilisest kahe traveega pikihoonest (võlvid hävinud), ühe võlvikuga 4-nurksest koorist ilma käärkambrita ja massiivsest W-tornist. Eksterjööris domineerib teravkaarse portaali ja ümaraknaga W-fassaad. Uudne oli tornialune võlvruum, mis on keskruumiga ühekõrgune. Kiriku kavatis, ehituslaad ja raidvormid on suguluses Vestfaali ehituskunstiga. 17.s. lõpul täiendati torni uue korrusega, kõrgendati seinamüüre ja ehitati puust võlvid. käärkamber on hilisem juurdeehitis. Sisustuses rõngasrist, hilisbarokne orel, A.v. Ferseni marmorist mälestusmedaljon ja H.H. v. Ferseni marmorist hauamonument.
(Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register, mälestis nr 14645)