15.sajandi IV veerandil ehitatud algkirik (esmamainitud 1530) oli Lääne-Eesti hilisgootikale tüüpiline.
Käärkamber koori põhjaküljele ehitati tõenäoliselt 17.sajandil (säilinud ainult vundamendid)
1843-45 ehitati pikihoone 15 m pikemaks ja võlviti 3-võlviliseks, ühtlasi püstitati 4-tahuline läänetorn ning rekonstrueeriti aknad (ehitusmeister Schnorr)
1873 lammutati läänetorn (arhitekt Chr. A. Gabler, ehtiusmeister A.Kellmann)
1888 lammutati võlvid pikihoones, ehitati peegellagi, müüriti kinni võidukaar jne.
1931-33 püstitati vanale alusmüürile arhitekt A.Kotli projekti järgi uus 4-kandiline torn.
Vigala Maarja kirik on hilisgootikale tüüpiline ehitus : 4-nurksele koorile lisandub kaks korda pikem ühelööviline pikihoone, mille lääneseinas portaali kohal on 4-tahuline viilutorn. Kivihoone on väljast krohvitud ja kõrge viilkatusega. Säilinud on ka koori servjoontega ristvõlv; servjooned toetuvad püramiidjatele konsoolidele. Võlvi lagi sarnaneb lameda kupliga, kus servjooned on muutunud vaokesteks.
(Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register, mälestis nr 15373)
|
