HELME MAARJA KIRIK

This content requires HTML5/CSS3, WebGL, or Adobe Flash Player Version 9 or higher.

Kihelkonnakirikuks ehitatud keskaegse kodakiriku varemed. Kirikust on säilinud põhimahud ja mitmed antud kirikutüübile ning konkreetselt sellele kirikule iseloomulikud ehitusdetailid.
Kirjalikes allikates esmakordselt 1383. aastal mainitud kihelkonnakirik on püstitatud tõenäoliselt 14. sajandil. 17. sajandi alguse sõdades sai kirik tugevasti kannatada. Kirik taastati 1674. aastal, kuid juba 1702. aasta suvel süütasid kiriku Põhjasõjas Hummuli lahingu järel Vene väed. Kirik taastati 1720. aastatel, siis lisati ka puidust torn. Lõplikult purustati kirik Teise maailmasõja käigus 1944. aastal.
Põhimahus krohvitud maakividest ehitatud kiriku detailide kujundamisel on kasutatud telliseid. Algselt ilma tornita kodakirikuna ehitatud kirikuhoone järgib veidi vähendatult Nõo kiriku eeskuju. 3-löövilise kolme traveega pikihoonele liitub idas kvadraatne koor. Pikihoone seinu liigendavad endiste võlvide liseenilaadsed eendtoed, mis lääneseinas on olnud 2-astmelised. Omaaegsetele lihtsa vormiga talumilaadsetele raidkapiteelidele viitab pikihoone edelanurgas säilinud fragment. Riivpalgiga suletav peaportaal viitab kiriku kaitsefunktsioonile. Teine sissepääs on pikihoone lõunaseinas, võlvidele viinud trepikäik lääneseinas. Kesklöövist laiemat, ruudukujulise põhiplaaniga kooriruumi valgustavad kolm avarates niššides paiknevat akent, mis on osaliselt kinni müüritud.
(Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register, mälestis nr 23091)