Kaasani kirik on ainukesena säilinud 18. sajandi garnisoni ja tekkiva õigeusulise elanikkonna usuliste vajaduste rahuldamiseks ehitatud puukirikutest. Valmisaastaks peetakse 1721.
1967. aasta koondhinnangu järgi on hoone võetud riikliku kaitse alla kui Tallinna vanim puithoone ja barokiaja sakraalarhitektuuri huvitavaim näidis. Kirikuhoonel puudub õigeusu sakraalehitistele tüüpiline tsentraalehitus, vaid tal on barokkarhitektuurile iseloomulik pikihoone tüüpi ehitus. Kirikuhoone välisarhitektuur on 19. sajandil toimunud remontide käigus lihtsustunud - seinad vooderdati siledate laudadega, pikihoone katus lasti madalamaks ning seal asunud madala kaheksatahulise trumli lai kiivrikujuline kuppel asendati sibulkupliga, seinapinnad ja aknaavade kujundus omandas klassitsistliku ilme, kadus kellatorni kiivri ülemine kuppel. Ka interjöör on kannatanud hilisemate ülevärvimiste tagajärjel – vaid kohati on seinapinnal näha läbi sinakashalli värvikihi kumamas barokse ornamendi dünaamilisi kurve. Barokse ilme on säilitanud veel ikonostaasi peauks. Muu interjöör mõjub klassitsistlikult tänu valgetele joonia sammastele, ampiirsele altari ja peaaltari ikonostaasi üldkompositsioonile. Interjööri mõjutavad veel lae-ja seinamaalingud.
1972. aastal kannatas kirikuansambel tänavalaiendamise läbi ja selle tulemusel lakkas olemast kaitsemälestist ümbritsev kaitsetsoon. |
