VÕRU KATARIINA KIRIK

Allikad:

1. Eesti arhitektuur 4. Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1999.
2. Võru Katariina kirik. Muinsuskaitse eritingimuste ja eksterjööri restaureerimise põhiprojekti uuendamine. Väliuuringute aruanne, 2017. AS Kurmik. Koostanud: E. Needo ja A. Needo. Muinsuskaitseameti arhiiv, A-13949.
3. Võru Kartariina kiriku fassaadide restaureerimise välisviimistluse põhiprojekt. Köide III, 2005. OÜ H. Uuetalu. Muinsuskaitseameti arhiiv, P-14982.
4. Muinsuskaitseameti vallasmälestiste arhiiv. Toimik 4-3.9. Köide II.
5. Kultuurimälestiste register. 14139 Võru Katariina kirik, 1788-1793, 7874 Kantsel, 18.saj. (puit). 2007.
6. Kultuurimälestiste register. 14139 Võru Katariina kirik, 1788-1793, 7873 Altariümbris, 18.saj. (puit, õlivärv). 2007.
7. Kultuurimälestiste register. 14139 Võru Katariina kirik, 1788-1793, 7872 Altarimaal "Kristus ristil", F.Bogants (?) 1855 (õli, lõuend). 2007.
8. VÕRU KATARIINA KIRIKU (ehitismälestis nr 14139) fassaadide restaureerimistööde I etapi muinsuskaitselise järelevalve ARUANNE, 2017. Liivimaa Lossid OÜ. Koostanud: T. Erilt. Muinsuskaitseameti digiarhiiv.
9. Kirjavahetus Võru Katariina kogudusega, 1939-1951. EELK Konsistooriumi arhiiv.
10. Võru Katariina kirik, 1788-1793. Muinsuskaitse eritingimused ja põhiprojekt kirikusse tualettruumi ehitamiseks, 2018. OÜ Marksi Maja. Muinsuskaitseameti digiarhiiv.

KIRIKU RAJAMINE:

1788-1793. aastal ehitati tollase turuväljaku äärde Võru Katariina kirik. Villem Raam on Võru Katariian kirikut kirjeldanud kui barokisugemetega varaklassitsistlikku hoonet, mille on tõenäoliselt projekteerinud Riiast pärinev arhitekt Christoph Haberland. (Allikas 1)

• Võru Katariina kirik on edela-kirdesuunaline. (Allikas 10)

Kirik on algusest peale ehitatud ühelöövilisena (saalkirik - Allikas 10) ning edelatorniga. Viimane on rohkete liigendustega astmeliselt ahenev konstruktsioon, mis on saavutatud mängides seina paksustega (Allikas 1 ja Allikas 8). Tornil on kokku viis korrust: ülemine kellakamber, ajanäitajate korrus, kõrge kellakamber, pööningukorrus esiaknaga ja põhikorrus eeskojaga (Allikas 8). Igal torni küljel on segmentfrontooni all ajanäitaja (Allikas 1), mille numbrilaudu on ümbritsemas šlefiga loorberipärjad (Allikas 8). Torni on katmas püramiidjas telkkatus. (Allikas 1)

• Kirikul oli algselt väiksem puidust torn, mis asendati 1839. aastal kivist torniga. (Allikas 3)
• Kirik sai oma torni kellad 1931. aastal (Allikas 9), mis asuvad alumises suures kellakambris (Allikas 8).

Edela- e. peaportaali on raamistamas paarispilastrid ja kolmnurkfrontoon (Allikas 1), milles on reljeefne polükroomne Kõikenägev Silm. Algselt olevat olnud frontoonil hoopis vapitaoline motiiv (Allikas 8).

Külgfassaade liigendavad petikpindades asetsevad ümarkaarsed aknad. (Allikas 1)

• 2017. aastal loendati vaatluse käigus AS Kurmiku poolt kiriku erinevatelt arhitektuursetelt osadelt (torn, fassaadid jne) 22 erinevat dekoorigruppi. Dekoorielemendid on mõõdistamata, kuid firma tegi sama aasta krohvimistööde tarbeks vineerist sabloonid, mis jäeti kiriku valdusesse. (Allikas 8)

Arvukate renoveerimiste käigus on hävinud mitmed kujunduselemendid, mis varasemalt ilmestasid kirikut (Allikas 1):

• vaasid läänefassaadil ja torni ülaosa nurkades,
• skulptuurid peaportaali kõrval olevates niššides
• barokne rinnatis külgfassaadidr rustikaliseeni kohal.

HILISEMAD MUUDATUSED:

18. sajandil toodi kirkusse altariümbris ja kantsel. Mõlemad on puidust tisleritööd, kuid paraku on nende autor teadmata. (Allikas 5, Allikas 6)

• Altariümbris omandas tänapäevase kuju 1860. aastal. (Allikas 6)

19. sajandi keskpaigas, täpsemalt 1855. aastal sai kirik endale altarimaali "Kolgata" ("Kristus ristil"). Tegemist on lõuendalusel õlimaaliga, mille autoriks on arvatavasti F. Bogants. (Allikas 7)

1870. aastal tehti ümberehitus (tööde sisu täpsemalt teadmata). (Allikas 3) 

• Võimalik, et allikas oli mõeldud 1879. aasta remonti, mille käigus sai kiriku torn tänapäevase kujunduse. (Allikas 2)

1914. aastal saab kirik oreli. Tegemist on kohalike meistrite, vendade Kriisade, tööga. (Allikas 4)

1980. aastal varastati altarimaal. Selle tagajärjel sai maal tugevalt kahjustada ning selle tagasi saamisel viidi see restaureerimisse. Neid töid teostas A. Jurjev. (Allikas 7)

1985. aastal jõudis maal kirikusse tagasi. (Allikas 7)

VÄLISVAATEID VÕRU KATARIINA KIRIKUST (23/07/2020)

SISEVAATEID VÕRU KATARIINA KIRIKUST (23/07/2020)