RIDALA PÜHA MAARJA-MAGDALEENA KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu

1. Eesti arhitektuur 2. Läänemaa. Saaremaa. Hiiuma. Pärnumaa. Viljandimaa. Üldtoimetaja Raam, Villem. Tallin: Valgus, 1996
2. Ridala kiriku ajalooline õiend koos fotoillustratsioonidega. Köited I ja II. Fotod. Koostaja Raam, Villem. 1987 (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilikud A-1690 ja A-1691)

13. Sajandi III või IV veerandil (allikas 1)

Pikihoone ning koori ehitamine

Algkavatisse kuulusid:

• Kuplikujuliste domikaalvõlvidega ühelööviline kahe võlvikuga pikihoone (sisekülje pikkus 21,8m, laius 10,2m). Pikihoones roided puuduvad;
• Nelinurkne koorivõlvik ( sisekülje mõõdud 7.5x7.5m). Koorivõlvil kaheksa mördi abil vormitud mõigasroiet, mis enne kiiruni jõudmist ühinevad päisringiga;
• Kiriku välimuse lihtsat mahulist rütmi iseloomustavad suurtest kantkividest laotud nurgaketid;
• Lääneseinas teravkaarne sammastega astmikportaal, mida kroonib ehisviil. Portaali algne ümarsammaste baasiprofiil säilinud vaid fragmendina lõunapoolse palestiku välisnurgas, ülejäänud lõik säilinud restaureeritud kujul, mis ei vasta algsele vormile;
• Lääneportaali kohal kitsas teravkaarne püstaken;
• Teravkaarne portaal kooriruumi põhjaseinas (praegu hiljem lisatud käärkambri varjus);
• Pikihoone lõunaseina idatravees väiksem teravkaarne astmikportaal (praegu hilisema torni varjus);
• Idaseinas kolmikaken;
• Horisontaalne risttahuka kujuline nišš pikihoone läänetravee põhjaseinas, nn. Kristuse haud.

Tõenäoliselt aastasse u. 1300. (allikas 2)

Sekotehnikas seinamalingud, mille autoriks oletatakse sama Gotlandi meistrit, kes maalis ka Muhu kirikus.(allikas 2)

H. Kjellin dateerib maalingud u.1275 aastasse. (allikas 2)
A.Vaga dateerib raamatus „Eesti kunsti ajalugu I” (1932.a.)  seinamaalingud 14. saj. II poolde; „Eesti arhitektuuri ajaloos” (1965.a.) aga 15. saj.-sse. (allikas 2)

u. 15.saj. lõpp - 16. saj. algus (allikas 1)

Kellatorni ja käärkambri ehitamine

• Lõunaportaali ette ehitati ümarkaarsete kellaluukidega madal 4-tahuline kellatorn, mille alumine korrus moodustab võlvitud eeskoja lõunaportaalile. Lääneseinas paikneb torni müüritrepp, mille portaal 16. saj.-le iseloomulikult ümarkaarne;
• Seoses torni ehitamisega likvideeriti algne aken pikihoone idatravee lõunaseinas ja rajati uus varasematest laiem aken idatravee lõunaküljele;
• Kooriruumi põhjaportaali ette rajati käärkamber. Algselt oli käärkamber võlvitud - säilinud on võlvikandu toetanud nelinurksed profileerimata konsoolikivid.

Sellesse ehitusperioodi kuuluvad ka:

• Ümarkaarne sakramendinišš koori idaseina põhjapoolses lõigus, valminud arvatavasti 1500.aastatel;
• Sakramendiniššist kõrgemal asetsev väiksem nišš nn. reliikviamajake, mis lõpeb viilkatusekujuliselt. Säilinud ka ülemise niši puidust vooderdis.
  
  

17. sajand

17.saj.   -   Koori laevõlvi päisringi maaling Kristuse rindpildiga ja ladinakeelse tekstiga.

1678.a.  -   seoses uue barokkaltari (Berendt Lorentz) kirikusse toomisega asendatakse algne idaseina kolmikaken laiema teravkaarse aknaga.

18. sajand

1769.a.  -  varises lääneseina vajumise tõttu pikihoone läänevõlv, mis asendati puitlaega.

1782.a.   -  toestati läänesein kahe suure tugipiilariga. Uuendati ka lääneviil, mis oli varisenud 1760-ndail aastail koos läänevõlvikuga.

19. sajand

1880.a.   -  asendati läänevõlviku puitlagi puidust võlvijäljendiga (tänapäeval krohvitud).

1858.a.   -  ehitati vasalemma kivist praegune kiriku põrand.

Kiriku mõlemad otsaviilud teadmata põhjusel ja ajal uuesti ehitatud.