HELME MAARJA KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu

1.  Eesti arhitektuur 4. Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa. Üldtoimetaja:  V. Raam Tallinn: Valgus, 1997.
2.  R. Kenkmaa. Helme kihelkonna ajalugu. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1931.
3.  A.Haak. Arheoloogilised kaevamised Helme linnusel 2006. aastal.---Viljandi Muuseumi aastaraamat 2006. Viljandi: Viljandi muuseum, lk 76-85.
4. Valgamaa: maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Toimetajad A.Luha, E.Kant, A.Tammekann. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1932.
   
5. H. Ross. Helme-Tõrva ajaloost. Tartu: Greif, 2009.
6. Helme kiriku varemed. Ülevaatusakt. Koostaja A.Pihl, Rändmeister OÜ. 2008. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-11622.
   
7. Helme kirik ja kirikaed. Arhitektuurimälestise pass. K. Alttoa. 1983. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik V 533.
   
8. H. Salm. Helme kalmistud. Valga: Litero 1999.
   
9. В. Вага. Проблема пространственный формы в средневековой архитектуре Эстонии. Тарту: Тартуский государственный университет, 1960
   
10. Helme kiriku varemete tehniline ülevaatus. V.Raam, E.Sedman ,A.Lüüs.1971. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-1361.
    

 14. sajand.
Kiriku rajamine

Kirjalike allikate vähesus, uurimistööde puudumine ning arvatavad korduvad purustused sõdades tähendavad seda, et Helme Maarja kiriku puhul ei ole võimalik kõiki ehitusetappe ja ümberehitusi enam tuvastada. Algne kivikirik võis olla väiksemate mõõtudega.  Allikas: 2.

Tõenäoliselt rajati Helme kivikirik 14. sajandil. Kirjalikes allikates mainitakse Helme kirikukihelkonda esmakordselt 1329. aastal, kirikut ennast 1380. aastal. Varasema võimaliku puukiriku kohta andmed puuduvad.  Allikas: 1. ja  4.

• Üldkujult 3-lööviline kodakirik, kolme traveega. Tugipiilarite ja võlvide kunagise lahenduse või lahenduste kohta andmed puuduvad. Nelinurkse kujuga kooriruum on kesklöövist laiem. Üldkavatiselt järgib veidi vähendatult Nõo kiriku eeskuju. Allikas: 1. 

• Samuti on Helme kirikul sarnane Paistu kirikuga, seda nii põhiplaanilt kui ka mitmetes teiste arhitektuuriliste elementide poolest.  Allikas: 9.    

• Algselt oli pikihoonel kaks portaali, üks lõunaseinas ja teine lääneseinas. Peaportaal lääneseinas oli suletav riivpalgiga. Allikas: 7.     

• Pikihoone lääneseinas asub müürikäik, mis viis võlvidele. Pikihoone idaseinas võidukaarest lõunapool osas asuva müürikäigu algne kuju ja ülesanne on seevastu teadmata.  Allikas:7     
  

•  Pikihoone idaseinas võidukaarest lõunapool asuv müürikäik on kogu Lõuna-Eesti sakraalarhitektuuris ainulaadne.  Allikas: 10.                            

• Nelinurkset kooriruumi valgustasid kolm akent, mis paiknevad avarates niššides (tänaseks osaliselt kinnimüüritud) ning aknapalendid on vormistatud astmeliselt.  Allikas: 7.                

• Algse käärkambri kohta andmed puuduvad. Allikas7.           

• Kirikupõranda alla on väikestesse võlvitud hauakambritesse surnuid maetud, kuid neid kambreid ei ole teaduslikult uurituid ja seetõttu  ei ole teada, millal need hauakambrid ehitati.  Allikas: 5

17. sajand
1613 -1640. aastaks on kirik varemeis, kuid taastatakse 1674. aastaks.

• Helme paiknemine keskaegsete oluliste maanteede ristumiskohas on oluliselt mõjutanud Helme kiriku käekäiku. Kiriku läheduses on ajaloo vältel toimunud mitmeid suuri lahinguid lahinguid ning kirik on korduvalt kannatada saanud. Esimene suurem lahing toimus 1329. aastal orduvägede ja leedulaste vahel. Hilisemal ajal kulges üle Helme ka idasuunaline sõjatee. 1501. aastal lõid Tartu piiskopkonna väed lahingut vene vägedega, 1560. aastal pidas Liivi ordu oma viimase välilahingu läheduses asuva Oomuli mõisa juures, kui kaotati Ivan Julma vägedele.  Allikas: 2.

• Helme ordulinnuse ehitusajalugu ei ole täpselt teada ning kivikindluse rajamise aeg on arheoloogiliste tõendite puudumise tõttu vaieldav. Seetõttu võib Helme kirik olla piirkonna vanim kivist kaitserajatis.Arhitektuuriajaloolise stiilihinnangu kohaselt on kivist ordulinnus siiski vanem kui kirik.  Allikas: 3.

• 1613. aastal viidi kirikuraamatud ja vara Valmierasse ja Vilniusesse sõjapakku ning ei ole teada, mis nendest edasi sai.  Allikas: 2.

• Poola - Rootsi sõdade käigus lõhuti kirikut sel määral, et 1613. aastaks oli see varemeis. 1640. aastaks oli kirik nii halvas seisus, et seinad ähvardasid ümber kukkuda, mistõttu paigaldati palkidest toed.  Rootsi väejuhi ja suurmaaomanikust poliitik Jacob de la Gardie (1583 - 1562) annetas kiriku ja kirikumõisa taastamiseks 250 riigitaalrit, samuti tegid annetusi teised piirkonnas maavaldusi omanud aadlikud, kuid 1643. aastaks oli kirik endiselt  varemeis. Allikas: 2.
  

• 1674. aastaks on kirik taastatud.  Allikas: 1.

• Samuti on vähe teada Helme kiriku kivikabelist, mida on kirjalikes allikates esmakordselt mainitud 16. sajandil. Arvatavalt juba 15. sajandil rajatud Issanda Ihu ehk Risti kabelit peeti eestlaste kirikuks. Helme Maarja kirik seevastu oli pigem saksakeelsele alevirahvale rõõmuks. Kabel sai 1740. aastal välgutabamuse, süttis põlema ja seda ei taastatud, kuna sõdade tagajärjel jäi saksakeelne alev kiratsema ja kirik muutus valdavalt eestlaste kirikuks ning kadus vajadus kabeli järele. Issandaihu kabel võis olla algselt võlvitud, millele viitavad pikiseina keskteljel paiknevad tugipiilarite jäänused.  Allikas : 7

• 1919. aastal rüüstasid enamlased Kärstna mõisa ja hävitasid suure hulga Helme kirikuraamatuid ja dokumente, mis olid rahutul ajal mõisa raudkappi hoiule viidud. Seetõttu on vähe teada Helme kiriku ehitusloost ka peale Põhjasõda. 1940. aastal konfiskeeris NKVD 68 säilikut kiriku dokumente ja lisaks veel 44,5 kg nn lahtist paberit. Allikas: 5.

• Teada on, et 1923. ja 1936. aastal kirikut remonditi. 1939. aastal annetati kirikule malmraamidega vitraažaken.  Allikas: 5.
  

• 1944. augustis toimusid Helme piirkonnas ägedad lahingud Saksa ja Vene vägede vahel ja kirik, mille torni kasutati suurtükiväe tulejuhtimiseks, käis käest kätte, kuni sai mürsutabamuse, mille tulemusel muutus torn ebastabiilseks ja kukkus 1944. aasta novembris kokku. Suur osa katusest jäi siiski terveks. Sisustusest on säilinud suurem altaripilt, mis viidi Tõrva vennastekoguduse palvemajja sõjavarju. Ülejäänud sisustus rüüstati või lõhuti ära sõjajärgsetel aastatel, mil kogudus kirikust eemale tõrjuti. Allikas: 8.

• Järelejäänud katuseosa kukkus sisse alles 1970. aastal. Müüride seisukorda hinnati veel 1970. aastal rahuldavaks, kuid 2015. aastaks olid müürid muutunud avariiliseks. Allikas: 6. ja 10.