PÕLVA PÜHA NEITSI MAARJA KIRIK

Allikad 

1. Põlva kiriku kirjavahetus, alustatud 1966.a, Muinuskaitseameti arhiivis. 

2. Eesti arhitektuur 4. Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa. Üldtoimetaja: Villem Raam. Tallinn Valgus, 1999

3. AS Kurmik. Muinsuskaitse eritingimused hoone restaureerimiseks ja remondiks, EELK Põlva püha neitsi Maarja kirik. Võru, veebruar 2006. a. A-6591. 

Kirik on tõenäoliselt ehitatud 15.sajandi II poolel, ürikutes esmakordselt mainitud 1452.aastal. Ruudukujulise põhiplaaniga kolmelööviline kodakirik, mis oli ehitatud maakividest ja tõenäoliselt gooti stiilis. Sõdade käigus kaotas kirik aga võlvid ja neid toetavad sambad. Torn ja läänekülg vanimad säilinud osad. Lääneseinas on säilinud võlvikannad, mille järgi on näha, et kiriku külglöövid olid kesklöövist peaaegu kaks korda kitsamad (kesklööv 6.2 m, külglöövid 3.8 m). Läänefassaadi ülaosa kolm segmentkaarset ava paiknevad omaaegsetest võlvidest kõrgemal ning on kindlalt seotud ehitise keskaegse kehandiga. Läänefassaadil on ka petikud, kus katolikul ajal olid inimkujud. Põhjakülje läänepoolsemas osas eendub interjööris müüritisest suurem maakivi (seotud pärimusega neitsi ehitusaegsest müürimisest).
Säilinud on ka pikihoone läänepoolne osa kunagisest müüristikust.  

1649.a  
Kiriku ülesehitamine peale 39 aastat varemetes olemist. Müürid kaeti ajutise katusega, uued aknad ja uksed, uus kell.

1726.a
Torn sai oma tippu kullatud kuke ja muna, mille kinkis jõukas talupoeg Weiso Peter. Kirikus tehti ka mõningast remonti, kuid täpsed andmed selle kohta puuduvad.

1841–45.a
Ehitati juurde põikihoone (ristlöövid) ja selle taha kahetoaline käärkamber sissepääsuga altariseinast ja lõunapoolselt välisküljelt. Kiriku kehandit pikendati tunduvalt ida poole, praeguse altari kohale jääb 18.sajandil kirikuaeda, käärkambri taha, maetud õpetaja hauakoht. Kirik katustati ja hoone keskaegse kehandi külgmised aknaavad ja lääneportaal viidi kooskõlla uusehitise arhitektoonikaga – ehitati ümber romaani stiilile vastavalt. Kiriku põhiplaan sai ristikujuliseks. Kirik sai uue laastudest aluskattega savikatuse ja värvitud laudkattega peegelvõlvlae. Pehkinud tornikonstruktsioon võeti kivimüürideni maha ja asendati sobivamaga. Interjööris oli lihtne marmoreeritud puusammastega altar, altarimaal "Kristuse ülestõus" on maalitud 1845.a Ludvig von Maydelli poolt. Orelil on 13 registrit ja see on ehitatud 1883.a Tartu meistri Müllverstädti poolt. Kell on valatud 1868.a Bochumis, Saksamaal.