RÄPINA MIIKAELI KIRIK

Allikad:

1. Eesti arhitektuur 4. Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa. Üldtoimetaja: V. Raam. Tallinn: Valgus, 1999.
2. Räpina kirik. Kirjavahetus. Muinsuskaitseameti arhiiv. 1948-1988.
3. Situatsiooniplaan. U. Hermann. Muinsuskaitseameti arhiiv. P-6449. 1983.
4. Räpina kirik. Inventeerimisjoonis. Muinsuskaitseameti arhiiv. Ü-1102. 1949.

Kiriku rajamine

Räpina kihelkond moodustati 1630. aaastail ning siis ehitati ka esimene puukirik, mis hävis Põhjasõjas. 18.saj ehitati uus puukirik, kuid praegune kivikirik valmis 1785. aastal (allikas 1).
Kiriku õnnistamine toimus 1785. aasta detsembris. (allikas 3)

Kirik ehitati varaklassitsistlikus stiilis. Tegemist on saalkirikuga, mis mahutab 800 istekohta. Pikiseintelt kujundatud liseenide, karniiside ning kõrgete akendega, lääneküljel paikneb pidulik peaportaal, mida kummalki küljelt raamivad skulptuurid, sissekäigu kohal tõuseb kõrgele kitsavormiline torn. (allikas 3)
Kirikusaalile liitub idas käärkamber ja trepikoda. Kiriku idaseina altari kohal oli algselt rõdu, mis mahutas nii kantsli kui oreli. (allikas 1)
 

Hilisemad muudatused

1857 valmis lääneküljel uus orelirõdu. 1871 püstitati külgväärid ehitusmeister J. G. Mühlenhauseni juhtimisel. (allikas 1)
Teistel andmetel ehitati külgvääride hoopiski ehitusmeister Jürgensoni juhtimisel. (allikas 3)

1882 ehitati senise rõhtsa lae asemele inglise hilisgootikast inspireeritud katuslagi (P.Schilling) ning seoses nende töödega tõsteti samal aastal ka lääne-fassaadi viiluosa võrra. (allikas 1)

Ajavahemikul 1885-86 valmis uus torn. (allikas 3)
Vahegaleriiga barokse tornikiivri projekteeris arhitekt R. Guleke. (allikas 1)
Vana torn olevat ulatunud praeguse torni galeriini. (allikas 2)

Praegune orel (A. Terkmann) paigaldati 1934. aastal. (allikas 1)