Eesti vanema kirikuarhitektuuri traditsioone järgiv sakraalhoone.
Praegusele kohale ehitati kihelkonna kivist peakirik väidetavalt 1550.a. Enne seda olnud leerimaja kõrval väike puukirik.
Põhjasõja ajal kannatas kirik tugevasti. 1729. a. hakati õpetaja Laudiese algatusel ehitama uut, mis oli praegusest madalam võlvideta hoone, ilma koori ja käärkambrita, kuid võimsa neljakandilise torniga. 15. augustil 1730.a pühitseti kirik Neitsi Maarjale.
Kirik sai 1854. a. oma oreli ja R.v. Mühleni altaripildi "Kristus ristil". 1860. a. tehti kirikuhoonele põhjalik remont. Kõrgendati seinu ja kirik kaeti peegelvõlviga.
Maakiviseintega krohvitud saalruum, millele liitub massivne torn (kiiver taastatud pärast põlemist 1915), käärkamber S-küljel on hilisem lisand. Seest lihtne segmentakendega saalruum, millel puudub iseseisev kooriruum. Ulatuslikud ümberehitused toimusid 1860, mil kirik sai senisest 1m kõrgemad seinad ja peegellae (uuendatud 1913).
(Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register, mälestis 14084)
|