VALGA JAANI KIRIK

Silmapaistev 18. sajandi lõpu arhitektuuri hilisbarokilt varaklassitsismile ülemineku stiilnäide Eestis. Kirikuhoone on säilitanud oma algse välisilme. Interjööris on säilinud nii kiriku ehitamise aegne kui hilisem sisustus, millest suur osa on ka vallasmälestistena muinsuskaitse all. Kirikus paikneb üks väheseid originaalkujul säilinud nn. Ladegast oreleid.

Valga Jaani kirik on ehitatud Riia arhitekti Christoph Haberlandi kavandi järgi. Kiriku nurgakivi pandi 1787. aastal, hoone kehand koos torniga valmis 1789. aastal ja kirik pühitseti sisse 1816. aastal. Kiriku altar, kantsel, orel ja lühtrid pärinevad 19. sajandist.

Kiriku arhitektuur kuulub perioodi, mida stiililiselt iseloomustab üleminek barokilt varaklassitsismile. Kiriku polügonaalne üldkuju, ovaalne saalruum ja kergelt nõgusa joonega murdkelpkatus on Eesti kontekstis haruldased. Arhitektuurset üldlahendust toetavad kõrgetasemeliselt teostatud detailid: kolmnurkfrontooniga portikuse motiiv külgfassaadil, jõuline nurgarustika ja baroksed katusaknad. Varaklassitsismile viitavad komposiitkapiteelidega laiad pilastrid, lünetilaadse valgmikuga välisuksed ja tiheda ruudujaotusega kõrged aknad, millele seinte ülaosas sekundeerib osaliselt ovaalse kujundusega akende rida. Arhitektuurilt veidi rangem on tihedalt pilastritega liigendatud, kõrge metallkiivriga kolmeastmeline torn, mille nelja fassaadi ülaosas paiknevad tornikella numbrilauad. Telgsümmeetrilise põhiplaaniga kiriku valgusküllase peegellaega interjööris domineerivad kümnele toskaana sambale toetuv barokse joonega oreliväär ning kirikuga üheaegselt valminud varaklassitsistlik altarisein. Sisustusest väärivad veel esile tõstmist 19. sajandi teisest poolest pärinevad kantsel, historitsistlikud lühtrid ning plekkahjud. (Juhan Maiste, 1999)

(Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register, mälestis 23319)