VÕNNU JAKOBI KIRIK

This content requires HTML5/CSS3, WebGL, or Adobe Flash Player Version 9 or higher.

Eesti suurimaid maakirikuid, Tartumaa üks vanimaid kirikuid.
Võnnu Jakobi kirik on ehitatud 1232 -1236. 17. sajandil sai kirik sõdades korduvalt kannatada. Taastati Rootsi ajal krahv Oxenstierna eestvõttel.
1361. aastal oli kirik arvatavasti 3-löövilise kolme traveega pikihoone (selle pikiseinad on umbes 7 meetri ulatuses säilinud) ja kvadraatse kooriruumiga. Ümarkaarne lõunaportaal viitab võimalikule pärinemisele 13. sajandist. 1783-1787 pikendati hoonet umbes 20 meetri jagu lääne suunas ning lisati torn. Uusehituse dekoor (rustikaliseenid, akende nurgalaienditega krohviraamistused) tähistab üleminekut hilisbarokilt varaklassitsismile. 1853 ehitati rõhtsillustega aknad ümarkaarseiks. 1870-1871 lammutati idaosa ja püstitati avar põikhoone. Samast ajast pärineb osa neogooti stiilis sisustusest (sealhulgas kantsel), lõpliku kuju sai sisekujundus 1881.
(Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register, mälestis nr 7310)