Esileht

ANDMEBAASI TUTVUSTUS JA ĂśLDINFO



Digitaalse arhiivi "Eesti kirikud" eesmärgiks on koondada ühtsesse andmebaasi kirikute ehitusloo ja konserveerimisega seotud informatsioon ning muuta see kättesaadavaks ka internetis. Andmebaas on loodud Muinsuskaitseameti koordineeritava riikliku programmi "Pühakodade säilitamine ja areng" raames Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna poolt ning täieneb järjepidevalt uute objektide ja materjalidega. 

Andmebaasi eesmärgist

Kultuuripärandi kompetentne säilitamine ja konserveerimine-restaureerimine saab tugineda üksnes monumendi ehitus- ja konserveerimisloo põhjalikule tundmisele. Seetõttu on äärmiselt oluline koondada ühtsesse struktuuri juba olemasolev informatsioon ning luua võimalus lisada uusi monumendi uuringute ning konserveerimisega seotud materjale.
 
Traditsiooniliselt on konserveerimistööde, ehitusajaloo uuringute jms. aruandeid säilitavaks institutsiooniks olnud arhiiv – vabariiklikus mastaabis Muinsuskaitseameti arhiiv, sellele lisaks kohalikud arhiivid, kirikuarhiivid jne. Kuid nagu tõenäoliselt paljud teemaga kokku puutunud inimesed on kogenud, pole arhiividest materjalide kadumine, dokumentide laialipaisatus, ajalooliste ainueksemplaride kahjustumine ja fragiilsus haruldased. Koos sellega on ohtu seatud meie jaoks ainulaadse kultuuripärandi uurimise ja säilitamise adekvaatsus.
EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna poolt loodud andmebaasi peamiseks eesmärgiks ongi luua elektrooniline tugistruktuur, mis säilitab dokumendid füüsiliste arhiivide kõrval ka virtuaalkeskkonnas, kuid lisaks elektroonilise arhiivi funktsioonile looks ka hulgaliselt lisaväärtusi.
Andmebaasi idee on talletada ühtsesse süsteemi erinevates institutsioonides paiknevad materjalid ning luua baas, kuhu koondub pärandit puudutav multidistsiplinaarne informatsioon, sh.teaduslikud analüüsid, kunstiajaloolised uuringud, konserveerimis / ehitustööde aruanded jms. Tänu ligipääsule interneti kaudu muutub materjalide kättesaadavus füüsilisest ruumist (arhiivist) sõltumatuks ning muudab efektiivsemaks nii kohaliku muinsuskaitse kui ka in situ tegutsevate uurijate-konservaatorite töö.
Andmebaas pakub monumentide kohta ka taustinformatsiooni, sisaldades iga objekti juures publitseeritud ja publitseerimata tekstide loetelu ning lühiülevaadet ehitus- ja konserveerimisajaloost.
 

Kirikute valikuprintsiibist
Eestis leiduvate kirikute arvukuse tõttu on nende võrdse põhjalikkusega käsitlemine väga aeganõudev protsess; seega otsustati andmebaasi loomisel alustada muinsuskaitselisest aspektist huvipakkuvaimate pühakodadega ehk ajalooliste kihelkonna- ja linnakirikutega. Kuna just kirik oli iga kihelkonna sümboolseks keskpunktiks, siis on kirikute asukohad kaartidele märgitud koos ajalooliste kihelkondade piiridega. Siit omakorda tuleneb, et andmebaasi peamenüüs on esmase jaotuse aluseks ajaloolised (kuni 1917.a.) maakonnad.
Iga kiriku puhul toimub lisaks arhiivimaterjalide kogumisele ja reprodutseerimisele ka hoone hetkeseisundi jäädvustamine eksterjööri- ja interjöörifotode näol. Kuna arhiivi- ja välitöid pole enamasti võimalik ajaliselt ühildada, siis toimub ka informatsiooni lisamine järk-järgult, vastavalt materjalide kogunemisele.
Keskaegsete kirikuhoonete kõrval leidub Eestis hulgaliselt ka hilisemaid, eriti 19. sajandi II poolel püstitatud pühakodasid. Kuna nende ehituse ja restaureerimise ajalugu on veel suhteliselt õhuke, siis on nooremate kirikuhoonete käsitlemine paratamatult pealiskaudsem, piirdudes esialgu lühitutvustuse ja hetkeseisundit fikseeriva fotomaterjaliga.


Fotode autoriõigustest ja kasutamisest
Andmebaasis esitatud arhiivifotode autoriõiguste valdajaks on vastav arhiiv või muuseum ning projekti käigus loodud uute originaalfotode puhul EKA Muinsuskaitse ja konserveerimise osakond. Andmebaasis olevad fotod on optimeeritud arvutiekraanil vaatamiseks ning ei sobi edasiseks töötlemiseks ega trükkimiseks; originaalfotode suurema resolutsiooniga lähtefailide kasutamiseks tuleb pöörduda fotode valdaja poole. Fotode edasine publitseerimine on lubatud ainult valdaja loal.


Andmebaasi struktuurist
Andmebaasi esilehe maakondliku jaotuse kaudu pääseb kasutaja konkreetse otsitava monumendini.
Kõigi kirikute puhul on võetud aluseks sama alajaotuste struktuur, kuid konkreetse alajaotuse olemasolu iga kiriku juures sõltub vastava informatsiooni olemasolust antud hetkel. Peamiselt koondab andmebaas ülevaadet Muinsuskaitseameti arhiivis hoitavatest dokumentidest, millele lisanduvad Ajaloomuuseumi fotokogusse kuuluvate ajalooliste fotode digitaalversioonid või lingid neile ning viited EELK arhiivis hoitavatele materjalidele. Andmebaasis on märgitud ära ka üksikud konservaatorite või mälestistega tegelevate firmade käsutuses olevad aruanded, mis ei ole jõudnud MKA arhiivi.

Ehituse ja konserveerimise ajaloo lühiülevaated on illustreeritud fotodega ja tuginevad peamistele publitseeritud ja publitseerimata allikatele (aruannetele).
Arhiivides paiknevatest publitseerimata aruannetest on koostatud kronoloogiline loend. Aruannete sisu on lühidalt annoteeritud: uurija saab selle informatsiooni abil arhiivist vastava dokumendi välja tellida. Kuna kaasajal hakkab üha rohkem arhiivi koonduvate dokumetatsioonidega kaasnema ka digitaalversioon, on elektroonilise arhiivi tulevase arengu seisukohalt silmas peetud võimalust arhiveerida ka täismahus aruandeid PDF-vormingus.
Eraldi on digiteeritud eri arhiivides säilitatav ajalooline fotodokumentatsioon (arhiivifotod), kuna see on väga oluline infoallikas monumendi tausta tundmiseks, puudutagu see siis ehituskehandiga toimunud muudatusi või seisundi monitoorimist.
Digitaalsel kujul on olemas ka valik parimatest mõõtmisjoonistest.
Konserveerimistööde aruannetest on eraldatud teaduslike uuringute resultaate kajastav aruandlus. Sellega luuakse võimalus koondada ühe monumendi kohta käiv teaduslike uuringute informatsioon kokku ning välistada analüüside kordamine.
Juhul, kui kiriku kohta leidub täiendavat fotomaterjali, mis on pärit mujalt kui arhiividest, siis on see paigutatud galerii alajaotusse.
Viiteid mujal internetis antud objekti kohta leiduvatele materjalidele võib leida muude allikate alt.


Andmebaasi senine kronoloogia
2004 – Riikliku Pühakodade Programmi raames töötatakse välja andmebaasi idee ning struktuur Kaarma kiriku materjalide näitel
2005 – EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna üliõpilaste välitööd Saaremaal Valjala kirikus; andmebaasi struktuuri modifitseerimine
2006Saaremaa kirikute arhiiviuuringud
2007 -  Saaremaa kirikute fotodokumenteerimine; andmebaasi avalikustamine Saaremaa kirikute baasil
2008 -  Läänemaa kirikute arhiiviuuringud ning fotodokumenteerimine; andmebaasi uue versiooni loomine koos spetsiaalse haldusliidesega
2009Harjumaa kirikute arhiiviuuringud ning fotodokumenteerimine
2010Vormsi ja Hiiumaa kirikute arhiiviuuringud ning fotodokumenteerimine, siseviimistluse uuringud Karja kirikus
2011Järvamaa kirikute arhiiviuuringud ning fotodokumenteerimine, siseviimistluse uuringud Koeru kirikus
2012 -   Lääne-Virumaa kirikute arhiiviuuringud ning fotodokumenteerimine, siseviimistluse uuringud Kadrina ning Pöide kirikus 
2013  -  Ida-Virumaa kirikute arhiiviuuringud ning fotodokumenteerimine; siseviimistluse uuringud Pärnumaal Mihkli kirikus 
2014 -   Tartumaa I  kirikute arhiiviuuringud ning fotodokumenteerimine, siseviimistluse uuringud Nõo ning Haljala kirikus
2015 -   Viljandimaa kirikute arhiiviuuringud ning fotodokumenteerimine; siseviimistluse uuringud Pilistvere kirikus 
2016 -   Tartumaa II kirikute arhiiviuuringud ning fotodokumenteerimine; siseviimistluse uuringud Keila kirikus 
2017 -   Lääne- ja Harjumaa  "teise ringi" (varem andmebaasist välja jäänud) kirikute arhiiviuuringud ning fotodokumenteerimine, uuringud KaruseRidala ning Valjala kirikutes
2018 -    Saaremaa "teise ringi" (varem andmebaasist välja jäänud) kirikute arhiiviuuringud ning fotodokumenteerimine; uuringud Koeru ning Ridala kirikutes; konserveerimistööd Koeru kirikus
2019 -   tulekul: Pärnumaa kirikute arhiiviuuringud ning fotodokumenteerimine, siseviimistluse uuringud Järva-Jaani kirikus

Andmebaasi olevikust
Käesolevaks hetkeks on digitaalsesse arhiivi koondatud enamus ajaloolisi kihelkonna- ning linnakirikuid, järge on ootamas veel Pärnu- ja Võrumaa, samuti Tallinn. Traditsiooniks on saanud ka iga-aastased väliuuringud mõnes maakirikus, mille abil on selgunud nii uudseid ehitusajaloolisi fakte kui kirjutatud juurde põnevaid peatükke meie sakraalhoonete ajalooliste interjööride kujundusetappide ning kaunistamise kohta. 

Andmebaasi tulevikust
Igal aastal viiakse läbi ühe Eesti maakonna kirikute dokumentatsiooni sisestamise andmebaasi. Sellega paralleelselt toimub kirikute fotograafiline dokumenteerimine, võimaluste piires ka teistes maakondades. Uued maakonnad kantakse kaardile vastavalt reaalselt kogunevale informatsioonile. Ka andmebaasis juba esindatud kirikuid puudutavat infot on võimalik järjepidevalt täiendada ja vajadusel modifitseerida.
 
Eesti kirikute elektroonilise arhiiviga tegelejate ring ei ole piiratud EKA Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnaga – kui leidub meie kirikute ajaloo huvilisi, kes tahaksid projektis kaasa lüüa, siis on nende kaastöö kindlasti teretulnud. Näiteks võib ka väiksemate muuseumide fotokogudes ja arhiivides leiduda väärtuslikku materjali, kuid kõigi nende kogude läbitöötamine on praeguste jõududega üsna problemaatiline.


Vastutavad isikud:
Peakoordinaator:
Hilkka Hiiop - EKA Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna professor

Koordinaator:
Merike Kallas – EKA Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna maalikonserveerimise stuudio juhataja

Konsultant:
Anneli Randla - EKA Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja
 
Andmebaasi tehniline arendamine; fotografeerimine, fotoandmebaasi haldamine:
Mart Viljus - TTÜ Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna Materjaliuuringute teaduskeskuse vanemteadur