LÜGANUSE RISTIJA JOHANNESE KIRIK

This content requires HTML5/CSS3, WebGL, or Adobe Flash Player Version 9 or higher.

Piirkonna ajastu tüüpiline kirik, millel säilinud algupärased ehituskonstruktsioonid ja arhitektuurne vormistus.
Asub Purtse jõe käärus muistses asulakohas, mis oli soodne paik sõjaliseks kaitseks. Esmamainimine 1373.
Arvatavasti 14. sajandi keskpaiku ehitatud algkirikust on praeguseni säilinud pikihoone. 15. sajandi esimesel veerandil võlvisid Tallinna meistrid algkiriku kahelööviliseks ruumiks. Tõenäoliselt 15. sajandi teisel veerandil ehitati kitsam nelinurkne kooriruum koos käärkambriga ja püstitati läänefassaadi ette torn. Neljatahulise torni ülaosa on harvaesinevalt ümmargune (sama Narva linnakirik (hävinud) ja Risti kirik).Võlvlaed purustati tõenäoliselt Liivi sõjas või Vene-Rootsi sõjas ja need on tänini taastamata. 1727. a. sai torn uue kiivri. Idaakna neogooti ehisraamistik pärineb tõenäoliselt 19. sajandi keskelt. 1941. a. tulekahjus hävisid katused ja kunstiväärtuslik inventar.
Pikihoone on õhukeste seinamüüridega, võlvimata laega ja kujunduslikult askeetlikult lihtne kastehitis. Ukseavad lääne- ja lõunaseinas on erilise kujunduseta. Linnusetaoliselt kõrgel paiknenud ühejaolised aknad ilma ehisraamistikuta (avad hiljem allapoole pikendatud). Erandlikult on otsviilud kaunistatud. Viilu keskel on suur süvendrist (nn. kordusrist, mille harusid läbib väiksem ristpalk) ja selle all kattekrohvile maalitud minusklitest tekstirida. Viilukaunistus on Vana-Liivimaal ainuesinev, osutades koos plaanilahendusega Soome ja Põhja-Saksamaa eeskujudele.
(Allikas: Kultuurimälestiste Riiklik Register, mälestis nr 13916)