Piirkondlikus keskaegse arhitektuuri kontekstis iseloomulik kolmelööviline kodakirik.
Koeru Maarja Magdaleena kirik rajati Liivi ordu poolt arvatavasti 13. sajandi kolmandal veerandil peatselt pärast Ambla algkiriku valmimist.
Arvatavalt 13. sajandi lõpul ehitati koori põhjaküljele käärkamber ja 14. sajandi keskpaiku põhjaportaali ette võlvitud eeskoda. Kirik rüüstati ja põletati Liivi sõjas ja Põhjasõjas (1703). Katused taastati ja hoone korrastati 1721. a., 1727. a. Torni ülaosa ja kiivri praegune kuju on arvatavasti 18. sajandist.
Osaliselt Ambla eeskuju järgides kavandati pikihoone ja ühe võlvikuga väiksem kvadraatne koor, kuid uuena ehitati kohe ka neljatahuline massiivne läänetorn. See on pikihoone poolt täielikult avatud, moodustades võidukaarele kompositsiooniliselt vastava tornikaare (hiljem vääri ja oreliga suletud). Seda monumentaalset lahendust korrati kõikides Järvamaa keskaegsetes torniga kirikutes. Pikihoonel on teravkaarsed profileerimata portaalid lääne- ja põhjaseinas. Peaportaali kohal on torni fassaadis suur Järvamaale iseloomulik godroneeritud ehisraamistikuga ümaraken. Lamedalt teravkaarseks sillatud aknaavad on kõrged ja kitsad (hiljem allapoole pikendatud). Interjööris on hilisemate lubjakihtide all ulatuslikult säilinud nn. arhitektuurilises stiilis seinamaalingud kiriku valmimisajast.
(Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register, mälestis nr 15007)
|
