|
|
|
JÄRVA-PEETRI PÜHA PEETRUSE KIRIK |
|
|
|
Piirkondlikus keskaegse arhitektuuri kontekstis iseloomulik kolmelööviline kodakirik, Järvamaa suuremaid kirikuid. Ehitati tõenäoliselt 14. sajandi esimesel veerandil. Arvatavasti 14. sajandi teisel poolel ehitati raidportaaliga põhjaeeskoda. 1868. a. sai torn arh. J. G. Mühlenhauseni projekti järgi praeguse kõrge kuju ja kiivri (69, 7 m). Kavatis järgib Järvamaal Liivi ordu patronaadi all väljakujunenud põhiskeemi ja koosneb kolmelöövilisest kodakirikulisest pikihoonest, ühe võlvikuga väiksemast nelinurksest koorist ja läänetornist. Algselt oli torn pikihoone seinast vaid platvormkorruse võrra kõrgem. Torni alumine kõrge võlvkorrus on idaküljel avatud ja moodustab kesklööviga ühtse ruumi. Müüritrepp paikneb lääneseinas (sama Pilistvere kirikus), avanedes ülal nii torni platvormkorrusele kui ka pikihoone võlvipealsele. Raidportaalid on pikihoone põhjaseinas ja tornifassaadis. Mõlemad on teravkaarsed ja kitsad, mis on Järvamaa portaalidele iseloomulik. Pikad ühejaolised aknad on sillatud lamedalt teravkaarseiks. Kitsas püstaken on ka lääneportaali kohal, asendades seal Järvamaal tavalist ümarakent. Mitmed interjööri detailid osutavad Tallinna toomkiriku koori eeskujudele. Samast on pärit ka kuubikujuline veesülitite motiiv võlvikandades (sama Pilistvere kirikus). (Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register, mälestis nr 14996) |
|
|