Piirkondlikus keskaegse arhitektuuri kontekstis erandlik ühelööviline kirik.
Ehitati tõenäoliselt juba 13. sajandi kolmandal veerandil. Neogooti stiilis läänetorn ehitati 1881. a. (arh. J. G. Mühlenhausen). Käärkamber koori põhjaküljel ja lõunaeeskoda on uusaegsed juurdeehitised.
Järva-Jaani kiriku algkavatises olid kvadraatne koor ja kolme võlvikuga pikihoone, torn puudus. Tähelepandav on raiddekoori peaaegu täielik puudumine, kuid kõik välisnurgad ja aknaavade välisservad on laotud puhastest kvaadritest. Aknad on ühejaolised, ilma ehisraamistikuta, ja paiknesid kõrgel nagu linnuses (hiljem allapoole pikendatud). Teravkaarsed ukseavad on lääneseinas ja lõunaseina idalõigus. Võlvikud pikihoones on põhiplaanilt ristsuunalised ja kaetud kuplitaoliste servjoonvõlvidega; ka võlvi ristteljed on murdejoonega markeeritud; võlvikivid on laotud kontsentriliselt koonduvate ringidena. Nelinurkse ristlõikega vööndkaared toetuvad lühikestele postitaolistele eendtugedele, millel on S-profiiliga katteplaat. Kooris on võlvikandadel väikesed püramiidjad konsoolid. Erandlikult puudub müüritrepp võlvipealsele, võlvidele pääses viilumüüris paikneva ukseava kaudu, mis võimaldas võlvipealset kasutada pelgupaigana.
(Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register, mälestis nr 14978)
|
