PAISTU MAARJA KIRIK

This content requires HTML5/CSS3, WebGL, or Adobe Flash Player Version 9 or higher.

Piirkonna ajastu tüüpiline sakraalhoone.
Kirikukihelkonda mainitud juba 1234, kirikut 1329, mil rüüstati leedulaste poolt. Kivikirik ehitati oletatavasti 13.sajandi IV veerandil. Kannatas 17. sajandi alguse sõdades. 1668 on mainitud torni, mis hävis Põhjasõjas. Pärast põlengut 1817 püstitati põhjaküljele eraldiseisev kivist alaosaga puust kellatorn. 1862-66 ehitati neogooti vormides läänetorn (arh. M.v. Holst) ja sisustus.
Kavatiselt algselt tornita 3-lööviline kolme traveega pikihoone, millele liitub kesklöövist veidi laiem kvadraatne koor. Viimase seinu liigendavad avarad segmentkaarsillustega nišid, samuti kolm lihtsa kujundusega sakramendinišši. Koori katab vestfaalipärane 8-osaline domikaalvõlv, mille mõigasroided toetuvad paekivist nurgakonsoolidele. Lisaks W-portaalile oli portaal ka S-küljel. Piilarite ja võlvide kohta andmed puuduvad, löövide proportsioone markeerivad liseenilaadsed eendtoed W-seinas. harvaesinevalt oli kirikus kaks võlvidele viivat müüritreppi.
(Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register, mälestis nr 14595)