Barokiperioodi väljapaistvamaid sakraalehitisi Eestis.
Aastal 1741 andis Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna käsu eraldada riigikassast 8000 rubla uue luterliku kiriku ehitamiseks Pärnusse. Valitsejannalt päris senine eesti Jaani kogudus endale ja pühakojale uue nime: Eliisabet. 25. juunil 1744 pandi paika kirikuhoone nurgakivi, ehitusmeistriteks olid Riiast pärit Güterbock ja Wülbern.
Üldkujult lihtne, iseseisva koorita polügonaalse lõpmikuga ja kellatorniga lääneküljel maakivist saalkirik. 1893 ehitati lõunaküljele põiklööv (projekteeris Häusermann Riiast). Suuremad siseremondid aastatel 1850 ja 1893-1898.
Välisilmes domineerib pikihoone kõrge S-kivist viilkatus, fassaade kaunistavad lihtsad suured ümarkaaraknad. Ühtsel fassaadijoonel paiknevat ja voluutjate viiluseinte vahele ulatuvat 4-tahulist torni raamistavad ülestikku asetatud pikad nurgapilastrid. Need algavad põhikorpuse soklist ja läbivad liseenidega ääristatud atikaseina, mida tähistavad tugeva profiiliga murdkarniisid. Kiivri kahe barokse paiskupli vahel on rõdukaaristu, mille tipp on püramiidne. Torni keskjoonel asetsevat ümarkaarset lukukiviga portaali raamistavad pilastrid ja murtud voluutfrantoon aastaarvuga 1747, mille kohal nagu portaalmotiivi korrates paikneb külgvoluutide ja suletud voluutfrontooniga ümarkaarne aken. Portaali-ja aknakujundust uuendati 1893. Samast ajast pärineb rikkaliku hilisklasitssistliku nikerdekooriga tiibuks, Pärnu tollase tislerikunsti väljapaistvamaid näidiseid. Põiklöövi juurdeehitamisel on välisilme ühtlustamiseks suurendatud pikihoone aknaid ja uuendatud lukukiviga krohvraamistusi. Suur osa algsest fassaadidekoorist - akendevahelised ja nurgaliseenid, neid läbi lõiganud mitmekordsed sokli-ja räästakarniisid, seinapinda liigendanud erikujulised petikud - on hävinud.
Tagasihoidlikku interjööri kujundab tugeva profiilkarniisiga peegellagi ja lääneküljes kaks massiivset ristikujulise lõikega tornpiilarit. Seinad on kaetud puitpaneeliga. Lääne- ja lõunaseinas ning põiklöövis on saledaile joonia kapiteeliga puitsambaile toetuvad väärid. Neogooti kantsel ja altar valimisid 1850, alatarimaal "Ülestõusmine" Van der Kanni töökojas Rotterdamis 1854. Kirikus paikneb üks Eesti paremaid oreleid, ehitatud 1929 Riia orelimeistri H. Kolbe poolt. 2010 valmis orelimeister Hardo Kriisa (Kriisa Oreliehitus OÜ) käe all orel põikilöövis.
(Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register, mälestis 16696)
|
