Mõisaküla Maarja-Magdaleena kirik

Puidust kirik oli üks silmapaistvamaid arhitektuuriteoseid iseseisvusaegses Eestis.

1933. a. valmis Alar Kotlil kiriku projekt. Nurgakivi paigaldati 1933 ning lõplikult valmimata kirik pühitseti juulis 1934. Sõltuvalt krundi asukohast paiknes kirik ebatraditsiooniliselt: altar läänes ja torn idas.

Väliskujunduses domineeris trapetsiaalselt ahenev torn. Aknad olid omapäraselt paigutatud horisontaalse vööna pikiseinte ülaossa. Kirikusaali liigendasid allapoole ahenevad seinaeendid, mis toetasid katuseferme ja ühtlasi jäigastasid pikiseinu. Algselt oli kirikusse kavandatud kantselaltar, kuid sellest kui ilmselt liiga ebatraditsionaalsest loobuti ning kiriku lääneossa kajundati altarinišš. Altarimaal "Kristus Peetrusega Geneetsareti järvel" - Richard Kivit, 1936.

Kirik hävis süüdatuna 1983. a. Päästa õnnestus altarimaal, terveks jäi ka torni rist, mis ehib nüüd uuesti torni. Kirik otsustati taastada ja nurgakivi uuele hoonele pandi 30. septembril 1995. 2011. aasta jaanuariks oli kirik väliselt suuremas osas taastatud.

(Allikad: Wikipedia, eestigiid.ee)