Lääne-Eesti suurim ja kujundusrikkaim sakraalhoone.
1270.a. alguseks oli kirik piiskop Hermanni eestvõttel tõenäoliselt üles ehitatud. Torniportaali kohal paiknev kivitahvel viitab kiriku valmimisele 1407.(mis arvatavalt on siiski lääneküljele 4-nurkse torni valmimise aasta), pikihoone võlviti kahelööviliseks Tallinna ehitusmeistri juhtimisel 15.sajandi II veerandil.
Suurem remont toimus 18.sajandi esimesel poolel. 19.sajandi ehitustegevuse kohta puuduvad andmed. 20.sajandi alguseks oli kiriku seisukord muutunud avariiohtlikuks. Sama on jätkus ka sajandi teisel poolel.
Kaarma Peetri ja Pauli kirikul oli algselt ühelööviline kolme võlvikuga pikihoone, idas kitsam 4-nurkne koorivõlvik, selle põhjaküljel ühekorruseline käärkamber. läänefassaadil oli portaali kohal püstaken, otsaviilus puust kellaärkel. Torn puudus. Algkirikul olid kantkividest nurgaketid, kaldlõikega sokliliist, profileeritud räästakarniis, kitsad tugipiilarid (hiljem tugevdatud), pikad kitsad ehisraamistikuta aknad (allosas kinni müüritud), mille lamedalt teravkaarsed müüriavad väljapoole märgatavalt avarduvad, ja kaks tähelepanuväärset teravkaarportaali.
(Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register, mälestis nr 20797)
|
