Eesti vanema kirikuarhitektuuri traditsioone järgiv sakraalhoone.
Esmamainimine 1524 Nikolai kirikuna. Arvatavalt ümber ehitatud keskaegsest aidast, orienteeritud seetõttu erandlikult põhja-lõuna suunaliselt. Esimesed andmed tornist S.Waxelbergi jooniselt 1683. Ümberehitust või suuremat remonti tähistab aastaarv 1690 tuulelipul. Praeguse ilme omandas 1858, mil püstitati ka massiivne torn.
Ühelööviline võlvimata pikihoone, massiivse torniga põhjaküljel ja käärkamber idas. Hoonet katab tõstetud räästaga S-kivikatus, lihtne räästakarniis, teravkaarportaal ja -aknad. Torni ülaosa kroonib kõrge gooti telkkiiver ja kaunistavad teravkaarsed petikaknad. Sisustuses väärivad tähelepanu Saaremaa dolomiidist renessanssaltar, barokk-kantsel, kroonlühtrid, hauaplaadid ja kaks tornikella.
(Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register, mälestis nr 15394)
|
