Rannarootsi sakraalarhitektuuri omapärane näide.
Arhitekt Nikolai Thammi projekteeritud kabeli ruudule läheneva põhiplaaniga saalile liitub idas kolmtahkne (sisevaates poolring) apsiid ja läänes ehisviiluga rõhutatud portaaliga kellatorn. Omapäraselt astendatud torn ongi muidu range ja detailiavese paest fassaadi väljendusrikkaim osa. Lisaks kinnise kaareväljaga teravkaarsele portaalile ja ümarkaarsetele akendele paikneb apsiidikaare kohal ümaraken. Algselt oli fassaad krohvitud, kuid juba paarkümmend aastat hiljem tehtud fotodel on krohv enamasti varisenud, kusjuures puhtad ja kvaliteetsed paekivipinnad mõjuvad rahulikult, isegi taotluslikult. Krohvitud oli ka interjöör, mida kattis poolsilindriline laudislagi. Kirikusaali lääneosas paiknes kõrgetel sammastel oreliväär, järgnes lihtne pingistik, apsiidikaarest põhjapool asusid orel ja köstripink, lõunapool kantsel. Altariaia tahuline kontuur on veel praegugi loetav jäljena algsel betoonpõrandal. Ajaloolistel fotodel on jälgitav nii suurte akende kui välisukse ülesehitus. Nõukogude perioodil varemestunud kirikule on tänaseks paigaldatud uus katus, uksed ja aknad.
Allikas: Kultuurimälestiste register
|