Esileht
HARJUMAA
KUUSALU

KUUSALU LAURENTSIUSE KIRIK

Põhja-Eesti vanim kivist pühakojahoone.
Gotlandi Roma kloostri Kolgas paiknenud abikloostri tsistertslastest mungad võisid 13. sajandi lõpul asuda ehitama jumalakoda. See, kahe haritorniga, alguses madal võlvimata kirik oli nii suur, kui praegused koor, pikihoone ja vana käärkamber. Tõenäoliselt 15. sajandi II veerandil kutsuti Tallinnast kohale ehitusmeistrid pühakoda võlvima. Mõnevõrra kõrgendati seinamüüre, ühtlasi kindlustati need varem puudunud tugipiilaritega. Liivi sõja ajal (1564) purustati nii võlvid kui ka haritornid. Kirik kannatas ka Põhjasõjas, siis viidi ära kirikukellad.
Kirikutorn ehitati 1760 ja teda parandati aastail 1823 ja 1867. Tallinnas Gottwerth Koerneri poolt on 1759 valatud tornikell, mis olla Kolga krahv Stenbocki kingitus.
Viimane ehitusjärk oli 1889-1890. Ümberehituse projekteeris Friedrich Axel von Howen. Nurgakivipanek oli 1889. aastal. Ehitustöö ei muutnud torni ilmet ja säilitas keskaegse kiriku müürid, kuid neogootistas võlvid ning lisas pikihoonele põikitiivad ja koori idaküljele lõpmiku avara uue käärkambri-ristimiskabeli näol. Põhiplaan muutus kreeka risti kujuliseks. Uuendatud Kuusalu kirik pühitseti 16. septembril 1890.
(Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register, mälestis nr 2872)