ÄKSI ANDREASE KIRIK

This content requires HTML5/CSS3, WebGL, or Adobe Flash Player Version 9 or higher.

Piirkonna ajastu tüüpiline keskaegse kehandiga sakraalhoone.
Kirikukihelkond mainitud esmakordselt 1443. Hoone hävis esmakordselt 17.sajandil. Ka hiljem korduvalt purustatud ja taastatud. Kiriku praegune kuju pärineb 1887-1889, kui toimus hoone põhjalik ümberehitus ja suurendamine arh. R.Guleke projekti järgi.
Äksi Andrease kiriku puhta vuugiga tellistest ja maakividest fassaadid, samuti interjöör on neogooti vormides. Kirikus oli kõrge nišiga läänetorn ning luukavad W-fassaadi ülaosas, mis võivad osutuda võlvipealsele laoruumile. Lammutatud kooriosa asemele püstitati avar polügonaalse lõpetusega juurdeehitus, millele idas liitub käärkamber. Kirikus on 1000 istekohta. Altarimaal “Kristus ristil”(1888, J.Hagen-Schwarz), orel (1902, W.Sauer).
(Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register, mälestis nr 24071)