RUHNU PÜHA MAGDALEENA KIRIK

This content requires HTML5/CSS3, WebGL, or Adobe Flash Player Version 9 or higher.

Vanim säilinud puidust pühakoda Eestis. Arhitektuuri poolest unikaalne kogu Euroopas.
Ristpalklaudisega puhasnurkadega (kalasabatapp) sakraalehitis. Kaetud laudkatusega. Koosneb piklikust ühelöövilisest pikihoonest ning sellele idas liituvast kitsamast polügonaalse lõpmikuga kooriruumist. Lääne-eeskoja peal on madal torn. Koori põhjaküljele on püstitatud käärkamber. Hoone on seest ja väljast kaetud laudvoodriga. Pikihoone on kumera laudlaega, ruumi lääneosas on kahele postile toetuv kitsas väär(empoor). Lääneküjel peaportaali kohal rikkaliku hilisbarokse dekooriga (akantus ja lilldekoor) puidust kaar, mis pärineb olet. mingi laeva ahtriosast. Kantsel, altar ja võib-olla ka sisseehitatud pingid nikerdatud otsaludadega, pärinevad kiriku ehitusajast.
Kirik ehitatud algsel kujul 1643-44.
18.saj. keskel on lisatud lääne-eeskoda madala torniga.
19.saj. II p. või juba 1851.a. on püstitatud käärkamber koori põhjaküljele ja hoone kaetud seest kui väljast laudvoodriga.
(Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register, mälestis nr 21069)