PÜHA JAKOBI KIRIK

This content requires HTML5/CSS3, WebGL, or Adobe Flash Player Version 9 or higher.

Saaremaa üks vanim kaitsefunktsioonaalne ehitis.
Rajati tõenäoliselt 13. sajandi II poolel. Ajutine puust pikihoone asendati kiviehitisega tõenäoliselt 14. sajandi II poolel, kui sai iseseisva kihelkonna keskuseks. Liivi sõjas 1576 põletasid Ivan IV väesalgad torni ja võlvidele põgenenud talupoegi rünnates kiriku kuni müürideni. Taastati 1603 paiku. Tollest ajast pärineb massiivne läänetorn. Käärkambri välisuks on aaastast 1896, arvatavalt samal ajal müüriti kinni külgportaalid. Praegune kiiver ehitati 1924 (J. L. Gahlnbäck).
Püha Jakobi kirik on katkendliku kujunemislooga ja sellest johtuvalt erandliku iseloomuga kaitsekirik. Algkavatisest, mis mõneti on seotud Valjala ja Kaarma eeskujuga, jõuti algul valmis ehitada üksnes võlvitud käärkamber põhjaküljel, 4-nurkne koor ja mõnevõrra hiljem pikihoone idasein võidukaarega. Võlvidele osutav müüritrepp algab käärkambri lääneseinas ja suundub üles läbi koori põhjaseina (sama Kaarma ja Karja kirikus). Müüritrepilt pääseb ka käärkambri võlvipealsele, mis II etapil muudeti iseseisvaks korruseks, varustati piluakende ja kaminaga; kasutati tõenäoliselt palverändurite ööbimisruumina, häda korral redupaigana. Erandlikult on koori välisküljel puhta välispinnaga murddolomiidist seinad.
(Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register, mälestis nr 21045)