Karja Katariina (ja Nikolause) kirik on skulptuuririkkaim gooti stiilis maakirik Baltikumis.
Valmis tõenäoliselt 13. sajandi lõpul või 14. sajandi algul. Kirjalikud teated ehitamisaja kohta puuduvad. Varjatud kaitseehitisena kannatas Jüriöö ülestõusus 1343, mil purustati põhja- ja lõunaportaal (põhjaportaal kinni müüritud). Eeskoda lõunaportaali ette ehitatud arvatavalt 18. sajandil. Katuste algse kalde madaldamisaeg teadmata. Restaureeriti H. Kjellini juhtimisel 1923-25.
Lihtne kavatis (välispikkus 22,6 m, -laius 12,9 m) koosneb ühelöövilisest kähe võlvikuga pikihoonest ja kitsamast kvadraatse põhiplaaniga koorivõlvikust, mille põhjaküljel on 2-võlvikuline käärkamber. Koori ja käärkambri võlvipealset, kus on erandlikult kamin, kasutati nähtavasti palverändurite ööbimiskohana ja välisohu korral pelgupaigana (sama Kaarma ja Püha kirikus). Kõik uksed olid kaitseehitisele omaselt riivpalkidega suletavad. Käärkambrist algaval ja koori põhjaseinas paikneval müüritrepil on lame silindervõlv-lagi (analoogiliselt Muhu kiriku müüritrepiga). Väliskujundust iseloomustavad kantkividest nurgaketid, kaldliistuga sokkel, suhteliselt väike ja kitsas 2-astmeline tugipiilar pikihoone mõlemal küljel, teravkaarsed ehisraamistikuga aknad (lõunaportaali kohal ümaraken) ja kaks raidportaali.
(Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register, mälestis nr 20899)
|
