Esileht
SAAREMAA
JAANI

SAAREMAA JAANI KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu

Allikad:

1. Eesti arhitektuur 2. Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1996

2. Kultuurimälestiste riiklik register, mälestis nr 27278

3. Arheoloogilised eeluuringud Saaremaal Orissaare vallas Jaani külas asuval Saaremaa Jaani kiriku kinnistul 2015. a. Kultuurimälestiste riiklikus registris nr 27278. Arheoloog Garel Püüa, 10.2015. Muinsuskaitseameti arhiiv, kooskõlastus nr 26999, digitaalselt kättesaadav.

 

Saare-Jaani kirik on üks väheseid barokseid maakirikuid Eestis.

Paekivist kiriku ehitamist alustati arvatavasti 1675. aastal pidalitõbiste kirikuks(2). Algne ühelööviline pikihoone valmis 1703. aastal – see oli kaarakende, tahutud paekivist nurgakvaadrite ja viilkatusega hoone.

1745. aastal muudeti akende kuju neljanurkseks. 1842. aastal püstitati ehitusmeister J. F. Schraderi projekti järgi hilisklassitsistliku nõelkiivriga läänetorn, mis on kirikuhoone ehituskunstliselt väärtuslikem osa (allika nr 3 järgi aastal valmis torn 1844 ja nõelkiiver 1855 ning Schrader oli vaid kiivri projekti autor). Käärkamber püstitati erandlikult idasse. Kooriruum ei ole arhitektuuriliselt eriti rõhutatud. Kirik on talalaega.

Nikerdfiguuridega altar ja kantsel on baroksed (18. saj.), arvatavasti Kuressaare meistri töö, teostatud naiivses-kohmakas laadis(1).