MÄRJAMAA MAARJA KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu

Allikad:

1. Eesti arhitektuur 3. Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1997
2. Markus, Kersti. Raplamaa kirikud. Muinsuskaitseamet, 2002

Põhiplaan. Foto: Eesti arhitektuur 3. Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1997

KIRIKU RAJAMINE

14. sajandi I kolmandik

Rajamisaegne kirik:

Nelinurkse põhiplaaniga ühelööviline hoone, mille kolmest võlvikust läänepoolseim moodustab kooriruumi
Idavõlviku põhjaseinas asub võlvipealsetele viiv müüritrepp
Võlvid toetuvad pikkadele rippsamba - taolistele kandekonstruktsioonidele
Terava viilkatuse all raamistavad seinu kantkividest nurgaketid (praeguseks hävinenud)
Lõunaseinas on kolm, lääne - ja idaseinas üks aken, põhjaseinas aknad puuduvad (algsed aknaavad on säilinud lõuna - ning idaseinas, läänepoolne hävinenud seoses torni ehitamisega 15. sajandil. Praegused aknad pärinevad 1950. aastatest)

Märjamaa Maarja kiriku näol oli tegemist tugevaima Lääne- Eesti kaitsekirikuga. Kiriku võlvipealne moodustas pelgupaiga, kus asus tõenäoliselt ka kaitserinnatis. Välisilme oli linnusetaoliselt monoliitne ning lihtne. (allikas 1)

Rekonstruktsioon algkirikust Märjamaa kiriku infostendil.. Foto: EKA muinsuskaitse ja restaureerimise osakond (01/2009)

Müürikäiku viiv uks.. Foto: EKA muinsuskaitse ja restaureerimise osakond (01/2009)

Müürikäik.. Foto: EKA muinsuskaitse ja restaureerimise osakond (01/2009)

Võlvidepealne tänapäeval.. Foto: EKA muinsuskaitse ja restaureerimise osakond (01/2009)

EHITUSLIKUD MUUDATUSED

15. sajandi II pool

Torni rajamine

Tõenäoliselt 15. sajandi II poolel rajasid Tallinna meistrid kiriku lääneseina ette neljatahulise torni, mis algselt oli kiriku külgseintega ühekõrgune ning moodustas omaette kaitseplatvormi. (allikas 1)

Lääneaken, mis on nüüdseks torni tõttu kinni ehitatud.. Foto: EKA muinsuskaitse ja restaureerimise osakond (01/2009)

17.sajand

Tugipiilarite ehitamine

Torn oli muutnud varisemisohtlikuks ning seepärast otsustati seda toestada tugipiilaritega. (allikas 1)

19. sajandi algus

Torni kindlustamine

Torni lõunasein oli muutunud vaatamata tugikonstruktsioonide lisamisele 17. sajandil eriti varisemisohtlikuks. Kokkuvarisemise ärahoidmiseks ehitati aastail 1815 - 1817 kiriku lõunaseina torni laiemaks.

Välisvaade . Foto: Selleke (1934) MKA arhiiv, säilik A-1683

Välisvaade. Foto: Selleke (1938) MKA arhiiv, säilik A-1683