Esileht
LÄÄNEMAA
VIGALA

VIGALA MAARJA KIRIK

Ülevaade teostatud uuringutest ja restaureerimistöödest

1888 toimusid koos kiriku üldremondiga ka altari ja kantsli korrastustööd, mille kohta aga täpsed kirjalikud allikad puuduvad.

1943 vahetati katusesindlid.

1948 uuendati kiriku ahjusid ning need värviti üle.

1954 mõõdistati ENSV Riikliku Kunstiinstituudi poolt kiriku aknamaalid.

1956 teostati katuseremont; lõunapoolse külje sindelkate eemaldatakse ning pind kaetakse eterniitplaatidega. Restaureeriti kirikus asunud maal ,,Kaana pulm”.
Ülevaatuse käigus on Mai Lumiste nii altari kui ka kantsli seisundi hinnanud heaks.

1959 remonditi osaliselt käärkambri katus, sindel vahetati kiviplaatide vastu.

1967 teostati kirikus tuletõrje profülaktiline ülevaatus, mille tulemusel nõuti kiriku ahjulõõride ja suitsukanalite ümberehitamist vastavalt kehtivatele ohutusnõuetele. Järgnevalt selgus, et kiriku põhjapoolne katus on amortiseerunud ning vajab uuendamist, mistarvis plaaniti kasutada punast lainelist eterniiti.

1968 remonditi veel vahetamata katusemaht; sindelkatte peale pandi eterniit. Interjööris lammutati käärkambri ahi ning ehitati selle asemele uus.

1973 renoveeriti elektritaristu.

1975 teostati kellatornile arhitektuuriajalooline analüüs, milles osalesid O. Maas, V. Raam ja T. Böckler. Samal aastal remonditi ja lubjati pikihoone seinad.

1978 kontrolliti kiriku kunstikogu seisukorda. Inveteeriti kunstimälestised ja kirikuhõbe. Kogu üldine seisund määrati rahuldavaks.

1998-2001 remonditi Muinsuskaitseameti toetusel kiriku katus ja altariruumi põrand.

2002 teostati hoones elektrivõrgu rekonstrueerimine, mille käigus paigaldati ka elektrikütteseadmed. Samal aastal uuriti kiriku katusekatte ja -konstruktsioonide tehnilist seisukorda ning seenkahjustuse ulatust hoones.

2005 värviti omavoliliselt ja kooskõlastuseta altar ja kantsel üle õli-alküüdvärvidega. Lahtised puitdetailid liimiti PVA-liimiga; naelte asemel kasutati roostevabasid kruvisid. Alustati väärteomenetlust seoses riikliku kunstimälestise pöördumatu rikkumisega.

2006 sooritas Ennistuskoda Kanut kirikus põhjalikud uuringud: uuriti altarit, kantslit, pingistikke, orelivääre ja –prospekti, ka väiksemaid esemeid ja interjööri detaile (altarivõre, uksed). Teostati sondaažid, mikrolihvid, SEM analüüsid. Vt selle kohta Vigala kirik. Interjöör. Uurimistööde aruanne. Ennistuskoda Kanut. MKA arhiiv, s A-10235.

2007 määrati altari ülevärvimise eest vastutavatele isikutele 5000 krooni suurune trahv.