TÜRI PÜHA MARTINI KIRIK

1920. aastad

1920. aastatel leidsid aset suured remondi- ja restaureerimistööd. Sellest perioodist pärinevad sammaste kapiteelide ülevärvitud ornamendid.

1925

• Kiriku siseremont ja siseruumide valgendamine

1927

• Hoone välisremont ja välisseinade valgendamine.

1928

•  Kirikusse ehitati neli ahju.

1929

• Hoonele lisati talveaknad, et kütmine oleks tulemuslikum.

Vt. A. Tšumakov (koostaja), Türi kirik ja kogudus 690. Türi 2010, lk 6.

II Maailmasõjas said kirik ja pastoraat raskesti kannatada. Punaväelased seadsid kiriklasse oma kahurid ning kirikutorni paigutati vaatluspunkt. Sakslased suunasid kirikule tule, milles hävis torni puuosa täielikult ja kiviosa osaliselt. Kiriku katus hävines suuremas osas, mitu müüri purunes. Võlvid said väiksemaid kahjustusi. Altaripilti tabasid mõned granaadikillud. Orel sai väikeseid vigastusi. Kõik kirikuaknad (kahekordsed) purunesid. Suurem kirikukell sai sõjas kannatada ja jäi kasutuskõlbmatuks.

Vt. EELK arhiiv, s X/165. Kirjavahetus Türi Püha Martini kirikuga. Ärakiri 1958, protokoll nr 4/32.
Vt. EELK arhiiv, s X/165. EELK Türi koguduse 24.08.1941. a. nõukogu koosoleku protokolli ärakiri, akt nr 1247.

1942

• Hoone kiviosa parandati.
• Kirikule ehitati uus tugev toolvärk (puuosad ühendati raudklambritega).
• Ehitati laudkatus (katusekivid plaaniti panna järgneval suvel laudkatuse peale).
• Tornile ehitati ajutine katus.

Vt. EELK arhiiv, s X/165. EELK Türi koguduse 30.11.1941. a. nõukogu koosoleku protokolli ärakiri, akt nr 1250.
EELK arhiiv, s X/165. EELK Türi koguduse 9.10.1942. a. nõukogu koosoleku protokolli ärakiri, akt nr 1250.

1951

• Torni ja välismüüride krohvimine ning valgendamine.
• Torni väikeste nurgatornide parandamine.
• Torni katuse parandamine.
• Purunenud kiriku aknaklaaside asendamine.
• Oreli põhjalik remont.

Vt. EELK arhiiv, s X/165. Kirjavahetus Türi Püha Martini kirikuga. Ärakiri 19.12.1951, protokoll nr 122.

1953

• Kiriku siseruumide seintes ja laes olnud augud ning praod krohviti.
• Seinad ja lagi valgendati.
  
• Kiriku paneel värviti pruuni värviga, ülemine paneeli äär kaunistati sinise kaunistusega. Kivist ahjud värviti pruuniks, kivide vahed valgeks. Plekkahjud värviti mustaks. Sammaste ülemised kaunistused värviti uuesti ning uksed kaeti pruuni õlivärviga.

Vt. EELK arhiiv, s X/165. Kirjavahetus Türi Püha Martini kirikuga. Ärakiri 14.08.1953, protokoll nr 4/15.

1954

• Pikihoone mädanenud katuse puust osad parandati. Purunenud ja maha kukkunud katusekivide asemele paigutati uued kivid (kinnitati tsemendiga).
• Torni vana mädanenud katus ja sarikad lõhuti maha. Paigutati uued sarikad ja peale tehti uus laastust katus. Katusele pääsemiseks tehti tsinkplekist luuk. Vihmavee eest kaitseks asetati torni müüridele tsinkplekist rennid.
• Torni nurkadel olevad väikesed tornid parandati tsemendiga.
• Kiriku tornialused sisemised uksed tehti korda, suure ukse sisse tehti väike uks.

Vt. EELK arhiiv, s X/165. Kirjavahetus Türi Püha Martini kirikuga. Ärakiri 2/17. 165.

1957

• Parandati kiriku välisaknad, mis sõjas hävisid. Vanad raamid restaureeriti, purunenud raamid asendati; välisseintel akende ümbruses teostati krohvimistöid.
  

Vt. EELK arhiiv, s X/165. Kirjavahetus Türi Püha Martini kirikuga. Ärakiri 13.12.1957 nr 1080, protokoll nr 2/28.

1964

1980

• Parandati kiriku kivikatused. Kiriku hoonele tehti altariosas uus katus, parandati käärkambri katust.

Vt. EELK arhiiv, s X/165. Ärakiri 5.03.1980.

1982

8. jaanuaril kukkus taas kirikutornist alla tuulelipp koos muna ja teljega ning purustas osa katusest.

• Kukk paigutati tagasi kirikutorni 26. augustil. Kukk vajas konserveerimist. Kuke kahest poolest kokkuneeditud keha tuli pleki õgvendamiseks ja aukude parandamiseks avada. Asendati viimase remondi käigus teostatud sobimatud poltühendused. Kokkupanekul tihendati liitekohti servaribaga. Kaks kuuliauku sabasulgedes säilitati. Kuuli puhastati ning joodeti 22 kuuliauku.

Vt. EELK arhiiv, s X/165. Ärakiri 1982, protokoll nr 135/6.
Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A- 4932. Torni restaureerimine.

1985

• Käärkambri katusekivid laoti uuesti.
• Altariesisel põrandal tehti ajutised parandused.

Vt. EELK arhiiv, s X/165. Ärakiri 1985, protokoll nr 146/17.

1986

• Krohviti ja parandati kiriku torn ja seinad.
• Kirik valgendati lubivärviga.
• Kiriku karniisid ja luukide/akende pealdised kaeti tsinkplekiga.
• Kiriku müürid puhastati ladestunud kultuurkihist (ligi meetri sügavuselt).
• Hoone sai uue külgukse, mis pandi sissepoole käima – vabastades nii portaali.

Vt. EELK arhiiv, s X/165. Ärakiri 1986, protokoll nr 151/22.
EELK arhiiv, s X/165. Ärakiri 1986, protokoll nr 153/24.


1990. aastate alguseks oli torn muutunud üksikutes tsoonides varisemisohtlikuks ja alles olev vana lubikrohv oli valdavalt säilitamiskõlbmatu. Algasid ennistustööd.

Vt. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A- 4932. Torni restaureerimine.

1994

• Paigaldati uus kivikatus.

Vt. A. Tšumakov (koostaja), Türi kirik ja kogudus 690. Türi 2010, lk 7.

1995

•  Paigaldati uus laudpõrand. Muinsuskaitse nõudel ehitati põrand varasemast ca 30 cm võrra madalamale. Põrand paiknes liiga madalal (ebakorrapärase kujuga sokkel ulatus siseruumis kohati põrandast kõrgemale). Põrand mädanes, lagunemise põhjuseks on peetud tuulutuse ja hüdroisolatsiooni puudumist.

Vt. A. Tšumakov (koostaja), Türi kirik ja kogudus 690. Türi 2010, lk 7.
Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-4933. Eksperthinnang Türi kirikurenoveerimiskavale. 2001.

1996-2000
Torni resteaureerimine

• Alustati torni restaureerimist OÜ Frantsiskuse eestvedamisel. Ehitati konsooltellingud, parandati ja kaeti plekiga nurgatornid, kiviosa ülatsoonis eemaldati kogu tsementkrohv, eemaldati viletsalt modelleeritud detailid. Raidkivikarniiside ja puhtalt töödeldud nurgakvaadritega tugipiitade taastamiseks kasutati Kaarma dolomiiti. Müüri- ja krohvitööd tehti lubimördiga. Torn värviti isevalmistatud lubivärviga. Värvilahenduse aluseks võeti teine viimistlusladestuse kiht. Rekonstrueeritud nurgatornid krohviti ning värviti ning ainuke algkujul raidkivist säilinud torn puhastati tsementkrohvist, vuugiti ning konserveeriti lubjaveega. Torni tippu asetati tagasi kirju kukk. Tööd lõppesid 2000. aastal.

1997

• Hoone sai uue küttesüsteemi.

Vt. Muinsuskaitseameti arhiiv, s A- 4932. Torni restaureerimine.
A. Tšumakov (koostaja), Türi kirik ja kogudus 690. Türi 2010, lk 7.

2000-2010

• Sajandi alguses paigaldati uus kivipõrand.
• Lisati uus küttesüsteem – põrandaküte.
• Uksed ja aknad remonditi. Neogooti stiilis rikkaliku puitornamentidega ukse põhilisteks probleemideks olid ornamentdetailide kuivamisest tekkinud praod, lahtised osad, detailide kaod ning mädanikkahjustused raampuu allosas. Remonti vajasid sulused ning ebapüsiv viimistlus. Praod ning pehkinud kohad proteesiti, ornamendikaod taastati. Väliskülje viimistlemisel lähtuti ainsa säilinud lahenduse koloriidist tooni mõnevõrra pehmendades. Sisekülg jäi värvimata, pinnad impregneeriti kuuma linaõliga.

Vt. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A- 4932. Torni restaureerimine.
Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-4933. Eksperthinnang Türi kiriku renoveerimiskavale. 2001.

 

2010

Kiriku kellasüsteemi uuendamise ja elektrifitseerimine.

Vana kellatool koos mälestisest tornikellega langetati oma asukohalt üks korrus madalamale, kus monteeriti uuesti ja eksponeeriti 19. saj käsitöö näitena. Kellatuppa valmistati uus kellatool kahele tornikellale ja üks uus tornikell. Kelladele paigaldati uued helistasmisseadmed. 

Vt. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-13739. Türi Martini kiriku kellasüsteemi uuendamise ja elektrifitseerimise aruanne. Mäeväli Orelitöökoda OÜ
 

2014

Peasissekäigu välisukse ja valgmikuakna uuringud. Ukse esialgset värvilahendus ei pnnestunud tuvastada, kuna viimistluskihid on varasemate restaureerimistööde ajal eemaldatud.

Vt. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-11579. Türi kirik. Peaukse viimistlusuuringute aruanne. KAR Grupp AS

 

2017

Torni krohvimistööd. Torn krohviti hüdraulilise lubjaga, värviti lubivärviga, millele oli lisatud ka valget tsementi, teostati plektiöid. 

Vt. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-13393, Türi kiriku torni krohvitööde järelevalve aruanne. OÜ H. Uuetalu, Andrus Uuetalu.