RUHNU PÜHA MAGDALEENA KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu

1.  Eesti Arhitektuur 2. Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa. Üldtoimetaja Raam, Villem. Tallinn : Valgus, 1996
2.  Ruhnu Maarja-Magdaleena puukiriku dendrokronoloogiline dateerimine. 2001. A. Läänelaid (Muinsuskaitseameti arhiiv, s. A-4878)
3. Ruhnu uus kirik 1912-2012 : ajaloo lühivaade ja allikapublikatsioone. Koostaja Sirje Simson. Ruhnu, 2012.

1643-1644 ehitatud algkirik koosneb piklikust ühelöövilisest pikihoonest ning sellega idas liituvast kitsamast polügonaalse lõpmikuga kooriruumist. Algselt vooderdamata seinad on tahutud ristpalkidest kalasabatapp-puhasnurgaga, katus laudadest. Tinaraamistusega akendel (kooris kolmenurkse sillusega, pikihoones segmentkaarsed) olid 17. sajandi keskpaigast pärinevad ovaalsed maalitud klaasid. (allikas 1)

1646. aastal ehitati reliikviahoidla altari alla. (allikas 1)

Kirikuruum on kumera puitlaega. Lääneosas paikneb kahele entaasiga puitsambale toetuv väär, mis on ehitatud tõenäoliselt 1737. aastal. (allikas 1)
 

Kantsel ja altar pärinevad 1755. aastast.

19. sajandi keskpaigas toimusid olulised juurde- ja ümberehitused. Esialgu oli kavas vana kirik sootuks lammutada ja uus ehitada, kuid lõpuks tuli kogudusel siiski leppida vana remontimisega. (allikas 3)

Barokse joonega tornikiivriga lääne-eeskoda on dendrokronoloogilistele andmetel  ehitatud 1851. aastal. (allikas 2) Portaali kohale paigutati kumer, hilisbarokne akantus ja lill-dekooriga ahtrikaunistus, pärit nähtavasti hukkunud laevalt. (allikas 1)

1850ndatel ehitati koori põhjaküljele käärkamber ning kaeti seinad seest ja väljast laudvoodriga. (allikas 1, 3)

Ehitati kinni kooriruumi idaseinas nelinurkne aken, mille asemele tehti kaks teravkaarset akent. (allikas 3)

Assessor Gustav Frederik von Böning Tallinnast kinkis kogudusele altarimaali "Kristus Ketsemani aias". (allikas 3)