SAARDE KATARIINA KIRIK

1. Eesti arhitektuur 2. Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1996.
2. EELK Saarde kiriku tornikiivri restaureerimine. Muinsuskaitse eritingimused. Põhiprojekt. Rändmeister OÜ. 2014. Juhan Kilumets.Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P–17257
3. Saarde kiriku siseviimistluse ja välisuste muinsuskaitsealased väliuuringud ja remondi eritingimused. Arcus Projekt. 2004. T.Raev. Muinsuskaitseameti arhiiv, säiik A–6163

KIRIKU RAJAMINE

17.saj. II pool

Saarde Katariina kiriku ja koguduse ajalugu ulatub tagasi 13. sajandisse. Paraku hävisid arhiividokumendid pastoraadi põlengus 1789. aastal ning sestap on kirikulugu fragmentaarne korje muudest ürikutest. Esikirik valmis 1684. aastal maakivist, asus praeguse kirikuga samal asukohal ning sellest on säilinud altaritagune sein ja osa käärkambrimüüristikust, ülejäänud lammutati vundamendini. (Allikad 1, 2)

HILISEMAD MUUDATUSED

19.saj. keskpaik - kiriku põhjalik ümberehitus

Aastal 1857 otsustati kirik põhjalikult ümber ehitada. 1859. aastal valminud kivist torniga ehitis oli varasemast 24 jalga pikem, 9 jalga laiem ja 4 jalga kõrgem. Sellisena on kirik säilinud tänini. Sellest ajast pärinevad ka torni kiviosa ja kandekonstruktsioon, mis nüüdseks restaureeritud. (Allikas 3)

Kirik on ühelööviline, puitlaega lihtne kirikuhoone. Lääneseinas liitub pikihoonega väike, nelinurkne koor, põhjaseinaga liitub avar, köetav käärkamber, mida kasutatakse talvekirikuna. Kirikul on kaks teravkaarset portaali, nii lääne- kui lõunaseinas. (Allikas 1)

Läänefassaadi ilmestab sale, kaheksatahuline puust haritorn, teravkaarset portaali kujundavad väikesed flankeerivad tornikesed ja vimpergilaadne ehisviil. Aknad on suured, teravkaarsed, esiküljel samalaadsed petiknišid. (Allikas 1)

Interjööris:  massiivne võidukaar selle all asuva rippkantsliga, oreliväär (orel G.Knauff), neogooti altarisein maaliga "Kristus ristil" (F.L.v.Maydell, 1835), käärkambris altarimaal "Kristus Ketsemani aias" (18. saj.); kroonlühter 18.saj. ja rida seinalühtreid. Kiriku kujunduses on kasutatud maalitud paelornamenti karniisi kohal, kirikupingid on aaderdatud.(Allikas 1)