VIGALA MAARJA KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu

1. Eesti arhitektuur 2. Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1996
2. Raplamaa kirikud. Muinsuskaitseamet. Markus, Kersti. Tallinn, 2002
    

Vigala Maarja kiriku interjööri moodustab praegu saalitaoline peegelvõlviga ruum, mis mahutab ligi 400 kuulajat. Väärtuslikemad dekoorielemendid on barokkstiilis altar ja kantsel, mis pärinevad Christian Ackermanni töökojast. Kiriku vanimaks mälestiseks on 13. sajandi paekivirist, millel kujutatud ülestõstetud kätega piiskoppi.

Vigala kiriku täpne ehitusaeg on teadmata, kuid on arvatud, et hoone pärineb 15. sajandi algusest, mil rajati praeguse käärkambri moodustav altariruum (allikas 1). Ehkki ajalooallikad mainivad juba 1339. aastal Vigalas tegutsenud preestervend Johannest (Johann Vickele) ja määratlevad toodud aastaarvu kiriku rajamisajana, pole võimalik leida kinnitust, et antud asukohas tollal ka pühakoda oli (allikas 2). Küll aga toimis Vigala Püha Maarja kirik tõendatult 1530. aastal, kuna on viiteid sealsele kirikuõpetajale (allikas 1).

Keskaegne kirikuhoone valmis kahes etapis:

• Enne 15. sajandit ehitati nelinurkne kooriruum
• Järgmisena ehitati kooriruumist kaks korda pikem ühelööviline pikihoone. Antud põhiplaan oli 13. sajandi teisel poolel Saare-Lääne kirikutes kõige tüüpilisemaks.
   

• 15. sajandi lõpul võlviti kooriruum
• Kiriku lääneosale lisati viilutorn
   

17. SAJAND

• Kirikus toimub laastav tulekahju

18. SAJAND

• Hoone kannatab rüüstamiste järel, mille tõttu hävib viilutorn

19. SAJAND

• Aastatel 1843-45 ehitatakse kirikule uus neljatahuline torn, pikihoonet laiendatakse 15 meetri võrra ning võlvitakse kolmeks
• 1877. aastal lammutatakse läänetorn, kuna see oli rajatud olemasolevale alusmüüritisele, mis põhjustas ülemäärase raskuse tõttu kogu hoone viltuvajumise
• 1888. aastal kohandatakse klassitsiseerimise käigus pikihoone peegelvõlviga saalkirikuks. Vana käärkamber põhjaseinas lammutatakse. Hoones teostatakse täielik remont ning triumfikaar müüritakse kinni - kooriruumist saab uus käärkamber

20. SAJAND

• 1933. aastal püstitatakse vanale vundamendile uus kvadraatne läänetorn-sõjamonument A. Kotli projekti järgi; torni ja kiriku seinamüüre omavahel ei seota

21. SAJAND