|
|
|
MÄRJAMAA MAARJA KIRIK |
Orienteeruv ehitusajalugu |
|
|
Allikad: |
1. Eesti arhitektuur 3. Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1997 2. Markus, Kersti. Raplamaa kirikud. Muinsuskaitseamet, 2002 |
|
KIRIKU RAJAMINE |
14. sajandi I kolmandik
Rajamisaegne kirik:
- Nelinurkse põhiplaaniga ühelööviline hoone, mille kolmest võlvikust läänepoolseim moodustab kooriruumi
- Idavõlviku põhjaseinas asub võlvipealsetele viiv müüritrepp
- Võlvid toetuvad pikkadele rippsamba - taolistele kandekonstruktsioonidele
- Terava viilkatuse all raamistavad seinu kantkividest nurgaketid (praeguseks hävinenud)
- Lõunaseinas on kolm, lääne - ja idaseinas üks aken, põhjaseinas aknad puuduvad (algsed aknaavad on säilinud lõuna - ning idaseinas, läänepoolne hävinenud seoses torni ehitamisega 15. sajandil. Praegused aknad pärinevad 1950. aastatest)
Märjamaa Maarja kiriku näol oli tegemist tugevaima Lääne- Eesti kaitsekirikuga. Kiriku võlvipealne moodustas pelgupaiga, kus asus tõenäoliselt ka kaitserinnatis. Välisilme oli linnusetaoliselt monoliitne ning lihtne. (allikas 1) |
|
EHITUSLIKUD MUUDATUSED |
15. sajandi II pool
Torni rajamine
Tõenäoliselt 15. sajandi II poolel rajasid Tallinna meistrid kiriku lääneseina ette neljatahulise torni, mis algselt oli kiriku külgseintega ühekõrgune ning moodustas omaette kaitseplatvormi. (allikas 1) |
|
17.sajand
Tugipiilarite ehitamine
Torn oli muutnud varisemisohtlikuks ning seepärast otsustati seda toestada tugipiilaritega. (allikas 1) |
19. sajandi algus
Torni kindlustamine
Torni lõunasein oli muutunud vaatamata tugikonstruktsioonide lisamisele 17. sajandil eriti varisemisohtlikuks. Kokkuvarisemise ärahoidmiseks ehitati aastail 1815 - 1817 kiriku lõunaseina torni laiemaks.
|
|
|
|
|