 |
|
|
JÕHVI MIHKLI KIRIK |
Orienteeruv ehitusajalugu |
|
|
| Allikad: |
1. Eesti arhitektuur 3. Harjumaa, Järvamaa,Raplamaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1997
|
|
|
| KIRIKU RAJAMINE |
14. sajandi keskpaik
Jõhvi kesklinnas asuv Mihkli kirik on Virumaa tugevaim kaitsekirik; veel praegu osalt ümbritsetud sügava vallikraaviga. Oletatavasti paiknes kiriku kohal eestlaste muinaslinnus. Kunagist Taubede suguvõsa maadel asunud kirikut mainitakse esmakordselt seoses venelaste rüüsteretkedega 1364. aastal.
Kirik rajati tõenäoliselt 14. sajandi keskpaiku vahetult pärast Põhja- Eesti üleminekut Liivi ordu valdusse.
Kiriku algkavatis:
- Võlvimata nelinurkne kaitseehitis, mille pikkuse markeerisid neli aknatelge
- Linnusetaoliselt kõrgel paiknevad aknad
- Vaid üks, lääneküljele avanev sissepääs
- Sissepääsu kaitseks oli läänesein viilumüüri kohal sakmelise rinnatisega (viilumüür oli linnuste eeskujul taandatud otsseinast sissepoole - suurele, tänini säilinud kandekaarele)
- Lääneseinas paiknev müüritrepp
|
|
|
| KIRIKU ÜMBEREHITUS |
16.sajandi I veerand
16. saj. I veerandil rekonstrueeriti kirik kapitaalselt ning kohandati tulirelvadele. Jõhvi Mihkli kirikust sai Eesti suurim ühelööviline kirik (sisemõõtmed 35,15×13,85 m, pindala 485 m²). Tornifassaadile müüritud vapikivi põhjal olid kiriku ehitusisandateks von Taube suguvõsa liikmed, kellele kuulus kiriku vahetus naabruses asunud Edise vasallilinnus. Linnus ja kirik moodustasid ühtse kaitsekompleksi ja olid tõenäoliselt maa-aluse käiguga ühendatud.
Teostatud ümberehitused:
- Läänefassaadi keskele ehitati veidi eenduv sale torn, mille kaheksast korrusest olid alumine ja ülemine võlvitud (kiviosa kõrgus 23,35m)
- Kogu hoone võlviti ühelööviliseks nelja võlvikuga ruumiks:
- omapärane võlvistik moodustab lamedalt teravkaarsest silindervõlvist, mille kügedes on akende kohal sügavad pistiksiilud
- vööndkaared puuduvad ja võlvikannad toetuvad vahetult seesmistele tugipiilaritele, mis võlvimisel ehitati vastu vanu külgseinu
- tugipiilaritele toetuvad laiad kilpkaared moodustavad külgseinte ääres omalaadse sügava arkaadistiku
- Põranda üldnivoost kõrgemale tõstetud koorivõlviku alla ehitati kahe trepiga ja võlvitud relva- ja püssirohukelder (mõlemad trepi osal. kas kinni müüritud või purustatud)
- Üks trepp väljus läbi keldri lääneseina põhjalõigu pikihoonesse võidukaare alla ja müüritrepp kagunurgast läbi idaseina koori võlvipealsele ja edasi kaitsekäigule
- Idaseinas oli vahepodest, millelt pääses läbi tänaseni säilinud lihtsa raidportaali kooriruumi
|
|
|
| HILISEMAD MUUDATUSED |
16. saj. II pool-18. sajand
Sõjapurustused ning kiriku ülesehitamine
- 1558 - põletati Liivi sõjas, taastati 1637. aastaks
- 1657 - rünnati Rootsi-Vene sõjas
- 1703 - põleng Põhjasõja ajal, taastati 1728
- 1728 - barokk-kantsel, võidukaare barokkfiguurid (mõlemad J. V. Rabe)
- 1748 - ehitati barokne tornikiiver
|
|
|
19. sajand
Kirik saab tänapäevase ilme
- 1875 - suurema remondiga seoses (arhitektid F. Modi, M. Girard de Soucanton) sai kirik nüüdse kuju: suleti otseühendus keldriga, ehitati lõuna- ja idasissepääs, suurendati aknaid. Kirik sai praeguse neogooti kiivri.
20.sajand
- 1900 - altarimaal "Ülestõusmine" (E.v. Liphart)
- 1941 - sõjas hävis tornikiiver (taastati 1984)
|
|
|
|
|
|
