|
|
|
TÜRI PÜHA MARTINI KIRIK |
Orienteeruv ehitusajalugu |
|
|
Allikad |
1. Eesti arhitektuur 3 Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1996 2. Türi kirik ja kogudus 690. Koostaja: Andres Tšumakov. Türi: 2010 |
|
EHITUSETAPP I |
13. sajandi lõpp (allikas 1)
Algkiriku rajamine
Algselt tõenäoliselt võlvimata kirikuhoone, mille ehitusmaterjalina on peale paekivi kasutatud ka maakivi ja tellist, algkavatisse kuulusid:
- pikihoone ning väiksem nelinurkne, ruudukujulise põhiplaaniga koor
- kitsad ühejaolised, lamedalt teravkaarsed aknad, mis on ehisraamistikuta ning paiknevad linnusetaoliselt kõrgel
- lääneportaali kohal ümara kolmikkaarea püstaken
- teravkaarne kaheastmeline raidportaal (säilinud on ümarmõigas silluskaare astmes, sammas astmete vahel hävinud)
- nelinurkses ehisseinas asuv kaheastmelise palendiga, lamedalt teravkaarne lõunaportaal, mille sammastel ümarvöödi ja rihvaga profileeritud baas, kolmejärguline tüvesevõru ning realistliku lehtdekooriga kapiteelifriis üksiku pea motiiviga.
|
|
EHITUSETAPP II |
13. saj. lõpp - 14. saj. algus Pikihoone võlvimine (allikas 1)
Oletuste kohaselt võlviti kirik 1300.a. paiku kolmelööviliseks kodakirikuks, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem.
Tellistest ja paest võlvid on kesklöövis kuplitaolised (kiviread on laotud kontsentrilistena). Kitsastes külglöövides on pikaks venitatud ristvõlvid. Ainukordselt Järvamaal on kasutatud kilpkaari; laiu nelinurkseid arkaadi- ja vööndkaari toetavad seintel trapetsikujulised konsoolid, mis jätavad seinapinna liigendamata. Konsoolidel kooris ja pikihoone idapoolel on elavalt kujutatud maskpead. Võlvide kandmiseks lisati kaks paari järvamaa laadi ümarsambaid, mis laias kesklöövis moodustavad ruudukujulise põhiplaaniga võlvikud; sambakapiteele ümbritseb pärjana lehtdekoor.
Muud lisandused:
- koori edelanurka ehitati müüritrepp
- ehitati kiriku otsaviilud (osaliselt säilinud): lääneviilu kaunistas suur, valge põhjaa süvendrist, kooriviilu suur dekoratiivne ehisraamistik siirumotiiviga
- lääneviilule ehitati haritorn (säilinud üksnes jäljed)
|
|
|
|
HILISEMAD MUUDATUSED |
17. sajand (allikas 1)
- 1630. aastast pärineb kiriku kantsel.
- 1693. aastast pärineb Christian Ackermanni valmistatud barokne altar koos altarimaalidega.
|
|
18. sajand (allikas 2)
- 1741. a. ärakirjas on märgitud, et Türi kirik sai endale puust torni ning uue katuse. Torni ehitas Caspar Johann Winterstein.
- 1784. a. torn lammutati, kuna see oli mädanenud.
- 1796. a. on kirikust tulekahju, mille tulemusena hävib kiriku katus.
- 1797. a. alustatakse uue katuse ehitamisega.
|
19. sajand (allikas 2)
- 1865. a. ehitati uus neogooti stiilis torn.
- 19. sajandi II poolest pärineb kiriku tammepuust pingistik.
- 1896. aastal sai Türi kirik Walkeri tehases Saksamaal valmistatud oreli.
|
|
Türi kiriku vitraažid |
Türi kirikus asuvad Dolores Hoffmanni poolt tehtud vitraažid "Ingli kuulutus Maarjale", "Jeesuslapse jõlustseen", "Jaakobi unenägu Peetelis" ning "Jeesuse ülestõusmine", mis valmisid aastail 1995-1997. (allikas 2)
|
|
|
|
|