RISTI KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu

Allikad:

1. Eesti arhitektuur 3. Harjumaa. Järvamaa. Raplamaa. Lääne-Virumaa. Ida-Virumaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1997
2. Harju Risti kirik. Siseviimistluse uuringute aruanne. Eva Mölder, Kaire Tooming, Rändmeister OÜ, 2010. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-9377

Kiriku põhiplaan.. Foto: Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-1943, K. Põllu, 1987

EHITUSETAPP I

14. saj. II veerand
Algkiriku ehitamine (allikas 1)

Algperioodi kuulub arvat. 1330.a. paiku alustatud koori alumine paks müüritsoon, mille idaseina põhjalõigus on ümarkaarne sakramendinišš; viimasest allpool aga kujult erandlik piscina orv ümara katla taolise veenõuga.

See paksem müürivöönd kuulub nähtavasti ühelöövilise kabelina rajatud alghoone poolelijäänud koorivõlvikule. Ehitustööd katkestas ilmselt Jüriöö ülestõus aastal 1343.

EHITUSETAPP II

15. sajandi I veerand

Pikihoone ehitamine, kooriruumi ehituse lõpetamine (allikas 1)

Ülestõusust raskelt kannatanud klooster jätkas kiriku ehitamist korrigeeritud plaani alusel alles 15.sajandi I veerandil:

koori seinad ehitati lõpliku kõrguseni, kuid tänini säilinud astme võrra õhemana
paest ja tellisest laotud võlv seoti kaksikmõikaliste roietega, mis erandlikult olid tellisest (sama Pirita kloostri ja Kose kirikus); võimalik, et Liivi sõjas purustatud võlvlagi oli kujundatud tähtvõlvina
kooriga üheaegselt ehitati võlvimata ning ilma tornita pikihoone
lääneseina lõunapoolsele küljele müüriti suur teravkaarne välisaltarinišš, kus paiknes krutsifiks (säilinud on ristipuu tapiauk)
idaseina välisküljele kujundati Kristuse hauda sümboliseeriv lai madal nišš
koori lõunaseina paigutati ümarkaarne preestriportaal

EHITUSETAPP III

15.sajandi II veerand
Pikihoone võlvimine, tugipiilarite ning torni ehitamine (allikas 1)

Hiljemalt 15.sajanid II veerandil püstitati torn, pikihoone varustati tugipiilaritega ja võlviti.

Pikihoone keskele asetati tallinna-pärane 4-tahuline piilar, millele toetati servjoonvõlvide laiad vööndkaared. Mandlikujulise pirnvöödiga profileeritud neli rasket vööndkaart liigendavad võlvlae ristikujuliselt neljaks ja loovad rangelt tsentreeritud ruumipildi. Vööndkaarte otsesteks kandjateks on astmeliselt ahenevad piklikud konsoolid talumiplaadi keskel, samasugused konsoolid vööndkaarte toetamiseks on ka seintel (analoogsed Tallinna Niguliste kiriku pikihoone konsoolid).

Kvaadreist laotud võidukaar ehitati pikihoone vööndkaare suhteliselt väikest kõrgust arvestades algsest võidukaarest märksa madalamaks ning kujult ümaraks.

Torni läänefassaad kujundati tsistertslastele omase rangusega. Ümartorn (ülaosas poolenisti varisenud ning hiljem vaid poolsilindrina taastatud) toetub idaküljega kiriku lääneviilule, kuid esiküljega kõrge sokli taolisele seinamüürile. Võlvitud alumine korrus moodustab külgniššidega eeskoja, mille tagaseinas on algsele pikihoonele kuuluv teravkaarne, kuid erandlikult talumita raidportaal. Selle profileeringut iseloomustab lai lame rihv kahe ahta ümarvöödi vahel (sama Lüganuse kiriku siseportaalidel).

Tornimüüritises on kitsas kellanöörikanal ja II korruse lõunaseinas raidraamistusega luukava (kinni müüritud), mis oli ilmselt väliskantsliks. Torni sissepääsu kohal on Padise kloostri kiriku konsoolide eeskujust lähtuv dekoratiivne konsoolkivi Kristuse peaga kahe kolmiklehe vahel, selle kohal suur, kahest paekivist tahutud rist.

HILISEMAD MUUDATUSED

16. sajandi I veerand
Katusekatte asendamine, sakramendiniši ehitamine (allikas 1)

Kiriku varasem laudkatus asendati 1504.a. munk-nunn-kattega. Hiljemalt samal ajal ehitati koori idaseina lõunapoolsesse lõiku uus hilisgooti ehisviiluga sakramendinišš; samasuguse uue ehisviilu sai ka vana ümarkaarne sakramendinišš.

17. sajand
Tugipiilarite lammutamine, käärkambri ehitamine, torni varisemine (allikas 1)

Tugipiilarid lammutati nähtavasti pärast Liivi sõja purustusi ja koorivõlvi varisemist 17. s. alguses. Osaliselt tugipiilari säilinud vundamenti kasutades ehitati nüüd käärkamber. Tõenäoliselt 17.sajandi lõpus varises müüristiku vajumise tõttu torni ülaosa läänepool, edasise sissevajumise vältimiseks taastati lääneseina tugipiilarid ja ehitati need ka tornile.

u. 1630.a. - hilisrenessanss-kantsel (T.Heintze)

19. sajand (allikas 2)

1852 - orel
1873 - uus neogooti stiilis altarisein koos -aiaga