HARJU-MADISE MATTIASE KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu

Allikad:

1. Eesti arhitektuur 3. Harjumaa. Järvamaa. Raplamaa. Lääne-Virumaa. Ida-Virumaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1997
2. Harju-Madise kiriku ehitusajalooline probleemistik, uurimisülesanded ja lühike ajalooline õiend. ENSV MN Riikliku Ehituskomitee Teaduslik Restaureerimise Töökoda. Peaspetsialist Villem Raam. 1968. (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-1002)
3. EELK Harju-Madise kiriku tornikiivri taastamise projekt. Koostanud Raul Vaiksoo, RUPI/EE. Tallinn, 1989 (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-13936)
4. EELK Harju-Madise kiriku katuse restaureerimine, Muinsuskaitse eritingimused, Põhiprojekt. Juhan Kilumets. 2009 (Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-15468)
5. EELK koduleht, Harju-Madise kirik. Koostanud Sirje Simson

Põhiplaan. Foto: Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik P-13936. Raul Vaiksoo. 1989

ESIKIRIK

Oletatavalt püstitati samas asukohas 13. sajandil puukirik. (allikas 1)

KIVIKIRIKU RAJAMINE
15. sajand

15. sajandi lõpupoole ehitati praeguse pikihoone asukohale ühelööviline, kahe võlvikuga hoone. (allikas 1)

Tollest kabelkirikust on säilinud kitsa 2-jaolise akna teravkaarne ehisraamistik ning ellipsikujulise kaare ja üheastmelise profileeringuga raidportaal praeguse kiriku lääneseinas. (allikas 1)

Allikas 3 andmetel kasutati kirikuakende maasvärgi fragmente hiljem luukambri valgusavadena.

Keskaegse akna fragment luukambri lõunaküljel.. Foto: Viivi Ahonen. 1994. Muinsuskaitseameti arhiiv. Toimik 4-14/5, köide I

Keskaegse akna fragment luukambri idaküljel.. Foto: Viivi Ahonen. 1994.Muinsuskaitseameti arhiiv. Toimik 4-14/5, köide I

Raidkiviportaal.. Foto: EKA Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond, 04/2010

EHITUSLIKUD MUUDATUSED

16. sajand
Lääneportaali ette võlvitud eesruumi rajamine

Sajandi alguses ehitati lääneportaali ette võlvitud eesruum, millel oli relva- ning hiljem nn. sandikoja funktsioon. (allikas 1)

17. sajand
Torni ehitamine

1631. aastast pärineb altrari barokne triptühhonsein (allikas 5)
1679. aastal kõrgendatakse eeskoda 4-korruseliseks torniks. (allikas 1)

Kappaltar.. Foto: EKA Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond, 04/2010

18. sajand
Uue pikihoone, kooriuumi ning käärkambri ehitamine; torni kõrgendamine

1765. aastal ehitatakse kirikule polügonaalse idaseinaga kooriruum ning selle põhjaküljele käärkamber. (allikas 1)

Kooriruumis:

            - lamedad võlvisiilud
            - ümarkaarne silindervõlv
            - eksterjööris liseenraamistikus roosa lintdekoor daatumi- ja stroofikilpidega

1767. a. ehitatakse torn veel ühe korruse võrra kõrgemaks. Sarnaselt koori akendega on tornil ümarkaarsed kellaluugid. (allikas 3)

1773. a. ehitatakse uus kõrgem ja laiem pikihoone. Vana pikihoone lammutatakse. Keskaegne raidkiviportaal tõstetakse ümberpööratult pikihoone lääneseinast torni lääneseina. (allikas 3)

Uuel pikihoonel:

             - astmelised tugipiilarid
             - terav võidukaar
             - ümarad aknasillused ja vööndkaared (allikas 1)

Allikas 5 dateerib endise tornikiivri 19. sajandisse.

Allikas 2 oletab, et pikihoone võlviti 1773. aasta ehituse käigus.

Daatumkivide kohaselt oli käärkamber ehitatud 1765. aastal ning kooriruum 1766. aastal, kuid antud aastaarvud on vastuolus faktiga, et kooriruumi põhjaküljel on varem asunud aken, mis viitab käärkambri hilisemale ehitusele.

1784. aastast pärineb hilisbarokk-kantsel (meister J.W. Rabe). (allikas 1)

Kooriruumi põhjakülje sein.. Foto: EKA Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond, 04/2010

Kantsel.. Foto: EKA Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond, 04/2010

Väiksem tornikell aastast 1767 (ümber valatud kellast, mis valmis 1679. aastal).. Foto: R.Valdre. 1968. Muinsuskaitseameti arhiiv. Säilik P-1002.

19. sajand

1859.a. saab kirik oreli (G. Normann).
1875.a. - uus pseudogooti altarisein C.S. Waltheri maaliga "Kristus ristil". (allikas 5)

20. sajand

1968. a. toimus kirikus põleng. Hävisid kiriku kõik katused ning torni puidust vahelaed, samuti osa kiriku sisustusest. (allikas 1)