JUURU MIHKLI KIRIK

Orienteeruv ehitusajalugu

Allikad:

1. Eesti Arhitektuur 3. Harjumaa. Järvamaa. Raplamaa. Lääne-Virumaa. Ida-Virumaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1997.
2. Raplamaa kirikud. Üldtoimetaja: Markus, Kersti. Muinsuskaitseamet, 2002.
3. Alttoa. K, Eesi kaunimad kirikud III. Juuru Mihkli kirik.- Eesti Kirik 30 märts 1994.
4. Juuru kirik. Kultuurimälestiste riiklik register.
5. EELK koduleht, Juuru kirik. http://www.eelk.ee/h_juuru.html

Juuru kiriku põhiplaan. . Foto: Eesti arhitektuur 3. Harjumaa. Järvamaa. Raplamaa. Lääne-Virumaa. Ida-Virumaa. Üldtoimetaja: Raam, Villem. Tallinn: Valgus, 1997.

ESIKIRIK

Taani Hindamisraamatu andmetel oli Juuru esikirik tõenäoliselt ehitatud puust. Juuru kogudus peab oma kiriku sünniajaks ja koguduse asutamise ajaks aastat 1238. Ristirahwa pühapäewa lehe (10. septembril 1895) andmetel on Juuru kirik ehitatud umbes 1245. aastal. (allikas 5)

KIVIKIRIKU EHITAMINE
13.sajandi lõpp

13 saj. viimasel veerandil (allikas 3) või sajandivahetuse paiku (allikas 1) rajati Juuru esimene kivikirik ühelöövilise võlvimata ning tornita hoonena, millest tänaseks on algse põhiplaani ulatuses säilinud ainult kooriosa.(allikas 2)

Algkavatisse kuulusid:

nelinurkne võlvimata kooriruum idaseinas paikneva kolmikaknaga (teravkaarsed lantsettaknad, keskmine veidi kõrgem)
laiem ühelööviline pikihoone (sarnaneb tsistertslaste kloostritele kuulunud Järva-Madise ning Kuusalu kirikutega)
valgusavata põhjasein

Habeme ja mütsiga piklik skulptuurpea praeguse kiriku lääneseinal on ainus, mis tolleaegset pikihoonest tänaseni veel alles. Algselt võis pea paikneda lääneportaali kohal. (allikas 1)

EHITUSLIKUD MUUDATUSED

15.sajandi lõpp
Kooriruumi võlvimine

Kooriruumile ehitati tüüpiline hilisgootika stiilis võlvlagi (pikihoone jäi võlvimata): see oli eriti madalalt algav ja tähelepandavalt kõrgele küündiv ristvõlv. (allikas 1)

Samast ajast pärineb ka koori idaseina rikkalik ehisraamistikuga sakramendinišš, millel on läbi seina ulatuv valgusava. (allikas 1)

Habeme ja mütsiga skulptuurpea praeguse kiriku lääneseinal.. Foto: EKA Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond, aprill 2010

Koori idaseinas asuv ehisraamistikuga sakramendinišš, millel on läbi seina ulatuv valgusava.. Foto: EKA Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond, aprill 2010

16.-18.sajand

Sisustuses: (allikas 2)

1690.a. algus - Chr. Ackermanni töökojas valmistatud barokk-kantsel koos kõlakatusega (kantsel oli algselt värvimata, värviti üle 18. sajandil).
1736.a. - valmis kiriku altarisein (Johann Siimsen, maalingud David Heinrich Michelsen).

1695. aastal valminud Chr. Ackermanni barokk-kantsel. Foto: Muinsuskaitseameti arhiivi fotokogust, 1938, Selleke

1730. aastast pärinev krutsifiks lõunapoolse ristilöövi võlvil, autor tõen. Johann Valentin Rabe.. Foto: M. Viljus, aprill 2010

Kirikuaia lõunavärava küljes asuv päikesekell. Foto: M.Sooaru, aprill 2010

1736. aastal kohtunik Johann Friedrich von Stahli toetusel valminud Juuru kiriku altarisein, millel kroonivad figuurid – Kristus, Peetrus ja Paulus. Altariseina valmistas tisler Johann Siimsen, maalingud David Heinrich Michelsen.. Foto: M. Viljus, aprill 2010

19. sajand

Läänetorni ja käärkambri ehitamine (allikas 1)

1847. aastal uuendati kirik põhjalikult ning püstitati neogooti stiilis 42,4 meetri kõrgune läänetorn.
Arvatavasti samal ajal ehitati ka kiriku põhjaküljele hiiglaslik käärkamber.

Sisustuses:

1849. aastal valmis orel (Carl August Tanton).
1852. aastast valmis altarimaal Carl Siegismund Waltheri tööna.

1893-1895.a.
Kiriku kapitaalne ümberehitus neogooti stiilis (allikas 1)

Kirik ehitati ümber arhitekt Erwin Bernhardti juhtimisel. Ehitustöid meenutavad kantsli juures paiknev nurgakivi aastaarvuga 1894 ning daatum 1895 kiriku uksel ja pikihoone katuse tuulelipul.

Algne pikihoone lõunaeeskoja ja käärkambriga lammutati.
1847.a. ehitatud läänetorni ja vana kooriruumi vahele kerkis ristikujulise põhiplaaniga neogooti stiilis uus põhikorpus.
Samas stiilis valmis ka uus käärkamber, koori põhjaaken ning ristnurksed tugipiilarid.

Sisustuses: (allikas 1)

1895.a. - uued vitraažaknad.
1895.a. - kantsli trepipinnatise puitreljeefid. (kujundus S. von Kügelgen, tisleritööd J.Johanson, maalritööd maaler Kalff)
1897.a. - uus orel (Jakob Saarmann)